Meie kassapidajad ei tee vahet isegi greibil ja apelsinil!

Sunniviisiline loodusteadmiste kontrollimine kordub minuga pea igal poeskäigul. Põhiliselt Selveris ja Rimis, sest nendes poodides kaalutakse minu puu- ja juurviljad kassas. Kohe, kui olen ladunud oma puuviljad letile, hakkab pihta. Kassapidaja (eriti kui on veel teenindaja-õpilane) ei saa aru, kas kilekotis on näiteks virsik või nektariin.

Sama kehtib ka kollase ploomi ja aprikoosi puhul. Järgmine kilekott - greip või apelsin? Peet või kartul? Avokaado või pirn? Kabatšokk või munataim? Porru või seller? See on nagu mingi interaktiivne hasartmäng, kumb pakub kiirema vastuse – mina või kassapidaja? Kui mul on hea tuju, vastan meeleldi, kuid on päevi, mil olen väsinud ning ei viitsi. No miks ei õpetata kassapidajatele nende viljade väliseid tundemärke? Või ongi see tagamõte, et viime ostja keerulisse jaemüügimaailma?

Ei ole midagi teha - sellise teadmistekontrolli peale olen ma ka valetanud. Oi, kui tore on osta asja odavama pähe! Kord ostsin aprikoosid, aga müüja arvas, et kilekotis on kollased ploomid. Ja kuna need olid odavamad, siis noogutasin. Pärast ei tuvasta mitte keegi, milline kassapidaja siis eksis…

Olen mõelnud, et kui müüja ei suuda vahet teha pirni ja pirni vahel (erinevad sordid ju!), siis võiks selle ostja ülekuulamise lõpetada ja minna edasi Prisma või Stockmanni teed – ostja kaalugu ise oma kraam.

Aga ma tean – nad kardavad, sest olen korduvalt näinud pettuseskeemi, kus ostja kaalub küll kraami ära, paneb sildi ilusti peale, kuid pärast lisab veel paar tükki juurde. Aga see peaks olema turvavärgi rida. Hetkel on asi lihtsalt nii piinlik ja see näitab vaid kassapidaja ja kogu ülejäänud meeskonna rumalust.