Maksuooper Eesti moodi
Vana-Kreeka tragöödiates algasid õnnetused ikka väikestest ja juhuslikest asjadest. Näiteks kuningas Oidipuse loos käivitusid sündmused maanteetülist, kus üks vankrijuht ei tahntud teist mööda lasta. Tulemuseks oli see, et Oidipus tappis oma isa, abiellus oma emaga, sigitas tollega lapsed ja lõpuks torkas endal silmad peast välja.
Sama märkamatult, ärimees Raivo Karu kontori läbiotsimisega, algas ka tänane rahandusministri Tõnis Paltsi ja maksuameti vaheline vastasseis. Selle protsessi käigus ilmneb, et rahandusminister, kelle esimeseks mureks peab olema riigi rahakoti täitmine, on offshore-firma kaudu äri ajades vältinud maksude tasumist Eesti riigile. Asjade edasine loogika viib ministri talle alluvasse maksuametisse vestlusele, kus teda pinnitakse neli tundi.
Tagajärgi pole kaua oodata. Möödub kaks kuud ja Aivar Sõerd on oma ametist prii. Vähemasti kuni uurimise lõpuni. Asjad, mida muudel juhtudel oleks ehk vaikselt vaka all hoitud, kistakse nüüd täie halastamatusega lagedale. Selgub, et maksuameti juhtkond on omavahel tülis ja üks neist läkitab ministrile kaebekirja; maksuametnikud on põhjendamatult välja nõudnud delikaatseid isikuandmeid ja vältinud kohtuotsuste täitmist.
Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi majandushuvide deklaratsioon toob aga ilmsiks, et Sõerdil on enam kui poole miljoni krooni eest Tallink Grupi aktsiad. Selle firma juhtkonda kuuluvad rahanduministeeriumi endine kantsler Enn Pant, maksuameti endine peadirektor Rein Järvelill, ja rahandusministeeriumi endine maksupooliitika osakonna juhatja Andres Hunt, kes väidetavalt panid ametisse ka Aivar Sõerdi.
Aivar Sõerd ostis Tallink Grupi aktsiad 1997. aastal 103 tuhande krooni eest, ja on täiesti usutav, et ta need tõepoolest ka ostis. Aga kuna Sõerd on ka maksuameti peadirektor, kaasneb tema ametiga paratamatu kahtlustus, kas nende aktsiate omandamise taga ei ole ehk midagi hämarat.
Selle halastamatu vennatapusõja taustal kõlavad täiesti sisutühjalt rahandusministri väited, et tema offshore-tehinguid ja Aivar Sõerdi personaalküsimust ei saa omavahel seostada. Näeb ju pimegi, et käimas on võitlus elu ja surma — ametisse jäämise või mitte-jäämise peale. Kuigi hetkel tundub allajääjaks olevat maksuameti peadirektor, pole rahanduministri positsioon sugugi kindel. Paljugi sõltub sellest, kes võidab meediasõja või kas peaministril Juhan Partsil õnnestub justiitsministri Ken-Marti Vaheri kõrval teinegi kõrbenud kastan tulest välja tuua. Esilagu on Parts asunud kindlalt oma erakonnakaaslast Paltsi toetama.
Selle kahtlaselt podiseva pesupali kõrval kerkib paratamatult üle küsimus, kas Eestis veel ka riigi asju aetakse või pestakse vaid üksteise musta pesu. Kas riigieelarve ikka saab vastu võetud ja maksud kokku kogutud? Rahandusministri Tõnis Paltsi kanda on ju uue valitsuse kõige rängem koorem — tema on see, kes peab lahendama abrakadabra, kuidas alandada ühelt poolt makse ja teiselt poolt tõsta sotsiaaltoetusi ning investeerida haridusse ja kultuuri.
Olukorras, kus tõelised seebi-ooperid Eesti maksuooperi ees kahvatuvad, tekib paratamatult küsimus, kas Tõnis Paltsil ikka jätkub aega ka riigi rahaasjade jaoks? Ja kas ta ikka ongi see õige mees, kellel on avalikkuse täielik uasldus neid asju ajada?
