Kohtumise algul kinnitati kahe riigi häid suhteid, mille näitena toodi kõigepealt välja nii presidentide, peaministrite kui ka parlamendi esimeeste vastastikkused visiidid naabermaadesse kohe pärast ametissenimetamist.

Mõttevahetuse käigus olid kõne all Euroopa Liiduga seotud aktuaalsed majanduse ja finantsolukorraga seotud küsimused. Käsitleti ka Euroopa Stabiilsusfondi garantiilepingutega seotud probleeme. Nii Ergma kui ka Heinäluoma rõhutasid, et iga Euroopa riik peab ikkagi ise vastutama oma eelarve võimaluste ja võetud finantskohustuste täitmise eest. Märgiti, et rahaliidus tuleb luua süsteem, mis sunnib riigid vastutustundlikule finantspoliitikale. Mõlema riigi parlamendijuhid toonitasid, et just selliseid otsuseid oodatakse eesseisvalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt. Samuti käsitleti Euroopa Liidu laienemisega seotud probleeme, olukorda Venemaal ja Ukrainas.

Nii Ergma kui ka Heinäluoma pidasid vajalikuks laiendada riikidevahelist ja regionaalset koostööd küberkaitse vallas, mis on maailmas üha enam muutumas oluliseks julgeolekuriskiks. Heinäluoma pidas nimetatud küsimust perspektiivikaks ühistegevuse valdkonnaks, millele on Soomel soov keskenduda suurima tähelepanuga.

Heinäluomal olid veel kohtumised Riigikogu väliskomisjoni liikme Sven Mikseri ja välisminister Urmas Paetiga.

Kohtumisel osalesid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Enn Eesmaa ja Eesti-Soome parlamendirühma aseesimees Urve Tiidus.