Vormis G4Si turvamees otsis portaalist iha.ee partnerit

Miks on firmadel vaja hoida silma peal ka sotsiaalvõrgustikes ja internetikeskkondades toimuvale? Turvafirma G4Si juhatuse esimees Andrus Ossip tõi näite nende turvamehest, kes pani aastate eest tutvumisportaali iha.ee üles oma pildi G4Si vormis, kõrval turvafirma auto.

Lisatud olid ka soovid, kus, kui tihti ja kuidas ta antud portaali teemaga tegeleda tahaks. "Taolistes olukordades tuleb kiirelt jaole saada," lausus Ossip.

Inimesed saavad G4Sis tema sõnul suhtlusvõrgustikke kasutada, need pole kinni, kui mõned kriitilised töökohad kõrvale jätta. "Inimesed võiksid suhtlusvõrgustike kohta enam mõelda, mida nad kirjutavad," oli Ossip siiski kriitiline.

Ossip tõi selle näite neljapäeval Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldatud Eesti Julgeolekukonverentsil, kus arutati parajasti seda, millist taustakontrolli võib ettevõte töötaja üle teha.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Sunts lausus oma tutvustavas ettekandes, et hästi palju asju on keelatud ja üsna vähe on lubatud, mis on inimeste töölevõtmisel ettevõtte jaoks kindlasti pähkliks.

Seadus lubab inimese andmeid koguda, kui inimene annab selleks loa, või seadusest tulenevatel põhjustel. Seega on tööandjal kasutamiseks CV andmed, sest need on tööotsija ise andnud. Kui kirjas on soovitajad, siis see tähendab ka nõusolekut, et tööandja võib soovitajatega suhelda.

Tööandjal on ka õigus uurida avalikke andmebaase, nagu karistisregistrit, kohtuotsuseid, lubatud on inimeste kohta otsida infot interneti otsingumootorite abil ning meediast.

Ent kui näiteks inimene on juba tööle võetud, siis näiteks e-posti kasutamine langeb suures osas sõnumi saladuse kaitse alla ning töötajate e-posti lugemiseks on seega vaja väga selget põhjust.