Mihkel Oviir: ˇmida väiksem on riik, seda kallim on tema ülalpidamine
„Mida väiksem on riik, seda kallim on tema ülalpidamine,“ tõdes Oviir ja lisas samas, et väikese riigi eelis on see, et ta saab olla paindlik.
Oviir rääkis Vikerraadio saates „Reporteritund“, et tema meelest on õige see, mida teeb haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo koolivõrgu korrastamisel. „See on vajalik ja paratamatu,“ lausus ta. „Me peame ära lõpetama need lugulaulud, et igasse külla oma kool.“
Eestile jätkuks kahest haiglast
Tervishoius peab tema sõnul lõpetama võidurelvastumise. „Kui palju me peame relvastama seda tervisehoiusüsteemi,“ küsis Oviir. „Meile jätkuks põhimõtteliselt PERHist (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ja Tartu ülikooli kliinikumist. Aga kuidas viia haigla ära Pärnust või Valgast, need on küsimused, mis on poliitiliselt väga kergelt rünnatavad.“
Kogu energeetika vajab Oviiri sõnul tunduvalt rohkem riigi tähelepanu. „Meie soojustrasside torustikud on vanad ja amortiseerunud, nende uuendamine nõuab väga suuri vahendeid ja sellest tulenevalt on soojuskaod väga suured,“ kirjeldas ta olukorda. „Tuleb välja, et elektriga kütmine on suures osas asumites odavam, kui tsentraalse keskkütte kaudu. Siin me ei pääse väga suurtest investeeringutest.“
Energeetika on Oviiri sõnul omaette probleem selles mõttes, et otsustada tuleb, millist energia tootmise viisi me kasutame. „Jaapani tragöödia tõi paljudes kohtades kaasa piduri tõmbamise, aga samas üle lahe Soomes ehitatakse tuumaelektrijaama rahulikult edasi,“ kõneles ta ja küsis: „Milline saab olema Eesti positsioon?“
„Kui me läheme varsti energia vabaturule, siis see, et energia hind langeks, on praktiliselt välistatud,“ kõneles riigikontrolör ja märkis, et ainult tarbija ise saab mõelda, kuidas soojustada oma maju. Praegu on energiasäästlike programmide jaoks võimalik saada ka riigi teostust.
Vajadustepõhine sotsiaalvaldkond
Oviiri sõnul peab sotsiaalvaldkond tulevikus muutuma vajaduste põhiseks. „Ei saa lõpuni olla seda olukorda, kus lõunasöök on kõigile kooli õpilastele tasuta,“ kõneles ta. Enamus lapsevanemaid suudaks tema hinnagul ise kinni maksta oma laste koolitoidu. „Me peaks sellele vaatama vajaduste põhiselt,“ ütles Oviir ja meenutas peaministri öeldut, et praegu külvab riik sotsiaalvaldkonnas raha lennukilt.
Tulenevalt inimeste eluea pikenemisest ja tööealise elanikkonna vähenemisest tuleb Eestil varsti viia pensioniiga 70 aastani. „See on objektiivne paratamatus,“ tunnistas ta. Samuti vajab vananev inimene rohkem meditsiinilist abi ja jälle on küsimus, kust me selleks raha saame.
Me ei pääse haldusreformist
Haldusreformi mõtted liikusid Oviiri sõnul juba 1990. aastate alguses, kas teha ühe- või kahetasandiline omavalitsus. „Tuleb alustada funktsioonide kaardistamisega, milliste funktsioonidega omavalitsused tulevad toime ja millistega mitte ning võtta osad funktisoonid riigile üle,“ soovitas Oviir.
Oviir meenutas, et riigikontrolöri ametisse astudes oli tal kaks eesmärki – et tema ametiaja jooksul viiakse läbi haldusreform ja et Eesti langest korruptsiooniindeksi edetabelis 20
vähem korrumpeerunud riigi hulka. „Tõenäoliselt minu silmad ei näe kumbagi,“ kurvastas ta.
