Heausklikkus tõi eestlasele 5-aastase riigikeelu Tšehhi
Tallinna lennujaam. Lootused on kõrged, pagas ära antud ja tuju laes. Tallinn - Praha - Ateena, siit ma tulen!
Algus tundus meeletult paljulubav. Ees ootas mind sõbranna, kes sinna koos kohaliku "ärimehega" pesa on loonud. Sealt lubati mulle ka laia tööpõldu ja kõike muud kuldset ja sädelevat. Vahemeri, mäed, Konstaninoopol ja kõrged palgad. No mida sa hing veel ihkad?
Sõit Tallinnast Prahasse kulges vahejuhtumiteta ning kõik tundus sujuvat - reis nagu reis ikka. Aga siis nagu imekombel hakkas kõik justkui pehmelt öeldes kraavi vedama. Istusin kaunis Praha lennujaamas transfer tsoonis ja tegin aega parajaks. Järgmise lennuni oli nimelt kuus tundi aega, mis tuli kuidagi mõistlikult sisustada.
Mina otsustasin kohaliku õlle kasuks. Ühele järgnes teine ja kolmandale järgnes juba värskelt sobitatud tutvus. See oli keegi kohalik asjapulk, kes väitis, et tema nimelt läheb Napoli poole kulda-karda taga ajama. Ühised eesmärgid ja Tšehhi õlle kvaliteet andsid juttu aina kauemaks ja kauemaks.
Ühel hetkel tol härrasmehel läks jube kiireks lahkumisega, soovis mulle vigases inglise keeles kõike paremat ja pani otsejoones koridori kaugustesse. Ma ei tea, mis sisetunne mul kahtlust tekitas, aga tundsin, et peaks oma vähese varanduse üle kontrollima. Tunne ei petnud - tooli leenil oleva tagi taskust oli paras hulk eurosid kadunud.
Pikemalt mõtlemata haarasin kotist kingituseks kaasa võetud Vana-Tallinna pudeli ning tormasin joomakaaslasele järele ning asusin õigust nõudma. Kuna ta ei olnud eriti koostööaldis, siis lõi minus enda teadmatagi Terminaator välja ja pudel mu käes ei jäänud vaid ähvarduseks.
Vaene tšehh varises kokku nagu tühi kott ja pistis kisama. Ei läinud kaua, kui turvamehed mu spetsiaalsesse ruumi toimetasid ja põhjendamatus vägivallas süüdistama hakkasid. Siinkohal ma liiguks sündmustes nüüd pisut kiirendatult edasi, et jõuda sinna punkti, kus ma istusin juba Prahas vanglas.
Lutikate ja sügeliste keskelt tiriti mind 48 tunni möödudes viisakasse kohtumajja, kus advokaat tegi mulle puust ja punasest selgeks, et targem on süü kõik enda peale võtta, sest kui ma soovin uurimist alustada, et kinnitada, et ta tõesti mu raha varastas, siis jään ma siia veel mitmeks kuuks mädanema. Seda ma ju ei soovi, eks? Nõnda ma alistusin ning karistuseks määrati 5 aastane riigikeeld tingimusega, et lahkun riigist 30 päeva jooksul.
Läbi häda ja vaeva, tühjade taskute ja ilma pagasita jõudsin tagasi Praha lennujaama. Imekombel endal ikka veel siht jõuda Ateenasse kaunile Mykonose saarele. Tänu ligimesearmastusele leiti mulle uued piletid Ateenasse, seekord marsruudiga Praha - Budapest - Ateena. Järgmine lend läks aga 16 tunni pärast. Tšehhi kraanivee maitse on mul tänini suus ja lennujaama pingimuster ei kao vast niipea seljalt ning metalli maitse samuti. Kuna see seiklus siin punktis alles kogub tuure üles, siis otsustasin selle esitada kahes osas. Järgmises jätkan.
