„Liigne tormamine kasu ei too, mõistlik kiirustab aeglaselt,“ märkis Kruusimägi, tähendades, et nii täpne gümnaasiumide arv (54) viitab väga täpsetele arvutustele ja detailse gümnaasiumivõrgu kavandile. „Kuidas oleks sellega võimalik küll tutvuda?“ küsis ta.

Ta märkis, et meie põhjanaabrid liidavad kooliastmeid ja viivad põhikooli gümnaasiumiga ühise juhtimise alla vastavalt vajadustele. „Selliste muudatuste üheks eesmärgiks Soomes on, et õpilase koolipäev ei oleks koduuksest-ukseni pikem kui kaheksa tundi. Kuidas kavandatavad muudatused mõjuvad meie koolilaste koolipäeva pikkusele ning töökoormusele?“ küsis ta.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et kui praegu on Eestis 220 gümnaasiumi ja õpilasi seal alla 30 000, siis viie aasta pärast jääb gümnaasiumidesse õpilasi umbes 20 000, mistõttu peab ka koolide arv vähenema.

Puhtalt finantsiliste arvutuste järgi ja gümnaasiumi ideaalmudelist lähtudes oleks gümnaasiumide arv Aaviksoo hinnangul viie aasta pärast 54, täpsemaid ettepanekuid lubab Aaviksoo avalikuks aruteluks veel sel aastal. Varem on minister öelnud, et gümnaasiume on viie aasta pärast 50 kuni 100. Tema sõnul on ka selge, et väikseim maakond ilma gümnaasiumita jääda ei saa.