Põhiseadusleppe tõlge jõudis Eestisse vigasena
Tõlge toodeti Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadi tellimusel ülikiiresti, nädala jooksul pärast konvendi töö lõppu, selgitas EL-i sekretariaadi planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Gert Antsu. Sellest ka tõlkevead.
“Et see oli kiire tõlge, siis jah, ega see perfektne ei olnud,” nentis Antsu. “Kuid ikkagi oli see parem kui läti- ja leedukeelsed tõlked, olen ma aru saanud vestlustest Läti ja Leedu kolleegidega.”
Antsu sõnul tekitas probleeme paljuräägitud dilemma presidendi ja esimehe vahel: prantsuse keeles on need selles kontekstis ühetähenduslikud, eesti keeles aga mitte. Põhiliselt oli siiski tegemist tehniliste vigadega.
ETV Brüsseli korrespondent Indrek Treufeldt sai eestikeelse tõlke kätte veel enne peaministrit. “Mingeid silmanähtavaid rumalusi seal küll ei olnud, tekst polnud selline, mis ei kannatanuks avaldamist,” ütles ta.
Antsu sõnul oli EL-i Nõukogu sekretariaat huvitatud Eesti tagasisidest ning siin tehtud parandused on juba ära saadetud.
Lisaks EL-i Nõukogu sekretariaadi tõlkele peaks sel nädalal valmima ka Euroopa Parlamendi tõlkeversioon põhiseadusliku lepingu tekstist. Miks tööd topelt tehakse ning kumb tõlge on ametlik, pole Eesti ametnikele selge.
Antsu lisas, et ametlikust tõlkest saab rääkida niikuinii alles siis, kui praegu eelnõu staatuses olevast europõhiseaduse tekstist on saanud jõustunud leping. Kui Eestist saab liidu liige, lasub dokumentide ametliku tõlkimise kohustus Euroopa Komisjonil. Praegu Euroopa institutsioonidel tõlkimise kohustust pole.
Valitsuse pressinõunik Hanna Hinrikus ütles lehele, et Tallinn ootab ära nii EL-i Nõukogu kui ka parlamendi kirjatööd ning vajadusel laseb teksti kohendada või uuesti tõlkida Õiguskeskusel.
