Välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind selgitas Delfile, et kõrgem palgaaste 1246,28 eurot määratakse suursaadikutele, kes juhivad suuremaid esindusi. Hetkel on tema sõnul kõrgem palgaaste määratud kokku üheteistkümne esinduse suursaadikule.

Kõrgem ametipalk on saadikutele, kes töötavad alalises esinduses Euroopa Liidu juures (Brüssel), alalises esinduses NATO juures (Brüssel), suursaatkonnas Berliinis, Helsingis, Kiievis, Londonis, Moskvas, Pariisis, Riias, Stockholmis ja Washingtonis.

Välislähetustasu sõltub asukohariigist

Lind selgitas, et sissetulekule lisandub välislähetustasu, mis sõltub asukohariigist.

„Välislähetustasu on ametikoha põhise baassumma ja esinduse asukohalinna koefitsiendi korrutis,“ selgitas ta. „Baassumma on kõikidel esindust juhtivatel suursaadikutel 766,94 eurot. Iga esinduse asukohalinna koefitsient on määratud arvestades muuhulgas elukallidust, valuutakursside muutust ja turvariske.“

Lind tõi näiteks on hetkel kõige kõrgemate koefitsiendiga linnadeks Kabul ja Tokyo ning madalaimatega Vilnius ja Riia. Linnade koefitsiente korrigeeritakse regulaarselt kooskõlastatuna rahandusministeeriumiga.

Saadiku abikaasa saab abikaasatasu

Lind loetles, et välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetakse kolimiskulud, majutuskulud, reisikindlustus- ja ravikulud, kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk ning kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulud.

"Nende kulude katmiseks on ette nähtud kindlad tingimused, piirmäärad ja kord ning teenistujate taotluste üle otsustab kord nädalas kogunev taotluste komisjon," selgitas ta. Kõigi kulude hüvitamine toimib valitsuse määruse alusel.

Lind lisas, et koos abikaasaga välislähetusse minnes lisandub mittetöötavale abikaasale abikaasatasu, mis on hetkel 1,2-kordne Eesti kuu töötasu alammäär ehk 333,62 eurot. 

Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud katab välisministeerium välislähetuses viibijatele üks kord lähetusaastas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid