Valitsus andis kodakondsuse 161 inimesele
Aastate jooksul kokku on Eesti kodakondust taotlenud ja saanud 153 269 taotlejat.
Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et kõige suurem oli kodakondsuse saajate hulk 1996. aastal, kui kodakondsuse sai kokku 22 700 inimest. Mullu näiteks sai kodakondsuse 1100 inimest.
Vaheri sõnul on määratlemata kodakonduseta inimeste arv aasta-aastalt vähenenud ja tänavu esimese poolaasta lõpuks langes see alla 100 000. Täna on Eestis 98 500 isikut määratlemata kodakondusega.
Vanuseliselt kõige rohkem on neid keskealise hulgas (30 000) ja nooremate inimeste hulgas (28 000). Vanuses 15-29 aastat on määratlemata kodakonduseta inimeste arv 15 000.
Vaheri sõnul jätkatakse kindlasti tööd selles suunas, et inimesed ikkagi oma kodakondsuse määratleksid. Halli passiga inimeste vähenemise kõige olulisemate põhjustena tõi Vaher välja siit ilmast lahkumise ja umbes sarnase proportsiooniga on tema sõnul ka see, et inimesed võtavad endale ise kas siis Eesti või Vene kodakondsuse.
Vaheri sõnul teavitab riik määratlemata kodakondusega vanemaid juba lapse sünnil, samuti on erinevad klienditeenindajad, kes inimestega tegelevad ja veenavad neid oma kodakondust määrama.
Eesti kodakondsus omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondsuses, saadakse naturalisatsiooni korras või taastatakse isikutele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena.
Eesti kodakondsuse saamiseks tuleb sooritada riigikeele, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamid. Riigikeele eksamit ei pea sooritama need, kes on põhi-, kesk- või kõrghariduse omandanud eesti keeles.
Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses. Kuid 18-aastaseks saades peab laps kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või teise riigi kodakondsusest.
