„Võimatu on prognoosida homseid sündmusi ja ka presidendi roll sõltub paljuski maa edasistest arengutest,“ rääkis Vseviov Delfile. „Me ootame presidendilt ju mitte niivõrd tegu, kuivõrd sõna, aga see sõna on seotud sellega, mis meie ümber toimub.“

Ka väärtuste puhul, millest on olnud palju juttu, tuleb Vseviovi sõnul tähelepanu pöörata mingitele aspektidele. Seetõttu ootabki ta presidendilt uuel ametiajal kiireid reageeringuid.

„Miks me hindame tagantjärgi Lennart Meri?“ küsis Vseviov ja vastas: „Sest ta oli karismaatiline, mis tähendab mitte niivõrd tavalist ja argipäevast. Ootamatusi on väga raske formuleerida ootusteks.“

Vseviovi sõnul ei saa oodata, et üks meist, antud juhul president, suudab lahendada kõiki meie ees seisvaid probleeme ja muresid.

„Alati ei ole põhjust loota lahendit võimuesindajatelt, igal kodanikul tuleb ka ise tegutseda, sest üllatavalt palju on ikkagi meie endi kätes,“ kõneles ajaloolane. „Väga sageli sõltuvad lahendid, mis muudavad meie elu heaks, ilusaks ja toredaks, meist endist ja kui president meid seejuures aitab, siis on ta juba teinud ära tohutu töö.“

Vseviov soovis president Ilvesele uueks ametiajaks tundlikkust.

President Ilves annab oma teise ametiaja vande riigikogu ees täna kell 15.

Riigikogu valis Ilvese teiseks ametiajaks presidendiks esimeses hääletusvoorus. Teda toetasid Reformierakond ja IRL ning opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid. President sai salajasel hääletusel 73 häält, tema valimiseks oli vaja 68 riigikogulase häält.

President Ilvese vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. Kaks hääletussedelit olid kehtetud, kuna neil oli tehtud märge mõlema kandidaadi juurde. Üks sedel oli märgistamata. Osa võtsid hääletamisest kõik 101 riigikogu liiget. Kolmandaks ametiajaks Toomas Hendrik Ilvest presidendiks valida ei saa.