Siseministeerium tahab komandode elupäästevõimekust oluliselt tõsta
Siseminister Ken-Marti Vaher ütles intervjuus BNS-ile, et 2012. riigieelarve eelnõus on päästeametile ette nähtud 2,1 miljonit eurot elupäästevõimekuse tagamiseks komandodes.
"Praegu on elupäästevõimekus olemas 34 komandos, me tahame tõsta selle 63-ni. Elupäästevõimekus tähendab nelja või enamat päästjat ühes vahetuses. Teatud erandolukorras on võimalik ka kolme päästjaga elupäästevõimekust tagada, aga kõrgendatud ohu olukorras jääb kolmest päästjast väheseks ja on ikkagi vaja nelja. Elupäästevõimekus tähendab näiteks inimeste päästmist suitsu täis majast," lausus Vaher ja lisas, et elupäästevõimekuse suurendamiseks tasustatakse päästjatele täiendavad töötunnid.
Vaheri sõnul on lisaks õnnetussurmade vähendamisele siseministeeriumi üks prioriteete võitlus organiseeritud kuritegevusega ning ka selle valdkonna tõhustamine on üheselt seotud personalikulude suurendamisega. Riigieelarve eelnõu kohaselt on politsei- ja piirivalveametile (PPA) personalikuludeks ette nähtud 1,5 lisamiljonit, et kiirendada ja tõhustada kriminaalmenetluste läbiviimist ning kriminaaltulu tuvastamist.
Raske organiseeritud kuritegevusega võitlus nõuab Vaheri sõnul ajusid ja kompetentseid kogenud inimesi, kes suudavad erinevaid skeeme lahti harutada ning astuda vastu narkokuritegevusele ja korruptsioonile.
"Septembri alguses me lõime politsei- ja piirivalveametis kriminaaltulu tuvastamise keskse üksuse ning sellel on esindajad igas prefektuuris. Me lõime üksuse selleks, et kriminaaltulu arestimise võimekust suurendada. Üksus saab järgmiseks aastaks olulisel määral rohkem mehitatud võrreldes tänasega. 1. septembril moodustati PPA-sse ka keskne korruptsiooni uurimise büroo, mille eesmärk on tagada täiendav võimekus, et uurida korruptsiooni Eesti omavalitsustes. Teatavasti on korruptsiooni uurimine kuues omavalitsuses kaitsepolitsei pädevuses ning 220 omavalitsuses politsei- ja piirivalveameti pädevuses," rääkis Vaher.
Tema sõnul on selge, et raskele ja varjatud kuritegevusele vastu astuvad uurijad vajavad oluliselt suuremat motivatsiooni, sest nõudmised on neile kõrged. "Nende motivatsioon peab olema võrreldav sellega, mida saavad prokurörid ja kohtunikud. Ei saa olla, et näiteks raske narkokuritegevuse uurija on palju madalama töötasuga kui prokurör," nentis ta.
Tuleval aastal suurenevad siseministeeriumi valitsemisala personalikulud riigieelarve eelnõu kohaselt tänavusega võrreldes 3,58 protsenti ehk 4,9 miljoni euro võrra. Lisaks kriminaalmenetluse kiirendamisele ja elupäästevõimekuse suurendsamisele on personalikulude kasv seotud ka IT-agentuuri rajamise, järgmisel aastal Eestis toimuva NATO parlamentaarse assamblee istungi julgestamise ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamisega.
Vaheri sõnul on siseministeeriumi haldusalas järgmisel aastal palgatõusud võimalikud, aga seda sisemise ressursi arvel.
"Seetõttu on väga tähtis valitsemisala asutuste juhtkonna töö, et tuvastada iga euro kasutus selle suure valitsemisala sees ja loomulikult iga üksiku inimese, 10.000 inimese, täpne tööülesanne. Selgitamist vajab näiteks, kas on võimalik kuskil ressurssi kokku hoida tugiteenuste arvelt. PPA-l on märkimisväärne tugiteenuse osakaal ja küsimus on, kas on võimalik sealt kokku hoida. Erasektorit sunnivad pidevale efektiivistamisele konkurents ja turuolukord, kuna muidu ei jää sa ellu, kui sa ei liigu ajaga kaasas ja ei suuda igat eurot mõistlikult kasutada. Avalikus sektoris otseselt sellist survet ei ole, see surve saab olla ainult tippjuhtkonna tasemel ja juhi kõige olulisem tegevuse mõõtmine saabki käia läbi selle," nentis ta.
