Infotehnoloogia nõunik: ees ootab konkurents paberõpikute ja uute tehnoloogiliste võimaluste vahel
Jaak Anton rääkis Delfile, et tema jaoks ei ole kahtlustki, et paberõpikute asemel tulevad kunagi kasutusele iPadid ja lugerid. "Usun, et 5-10 aasta jooksul on takistused sedavõrd väiksemaks muutunud, et enamik kasutab õppetöös paberõpikute asemel peamiselt uusi tehnoloogiaid," sõnas Anton ja täpsustas, et tegu on üleminekuperioodiga, kus kasutatakse ka paberõpikuid.
Eeliseid on Antoni sõnul palju. "Suuremas mahus, värskema ja atraktiivsema ning interaktiivse materjali pakkumise võimalused väiksema kaalu ja loodusressursside kulu juures on kaalukad positiivsed argumendid," sõnas Anton.
Kiiresti massiliselt lugeritele üleminekuks on nende hinnad esiotsa veel liiga kõrged, aga lisaks pole Antoni hinnangul ka veel piisavalt kvaliteetset õppesisu ja on oht, et praktiliselt piiramatu inforessursiga ei tulda hästi toime.
Anton märkis ka, et mõned riigid on kasutanud tehtud-mõeldud taktikat, kuid see pole edu toonud. Kui piisavalt kvaliteetset õppesisu pole ja õpetajad masinatega hätta jäävad, siis pole tahvelarvuteid laiali jagata otstarbekas.
Tasapisi on aga õpetajate ja õpilaste koolitamisega tegeletud. "Meie kava on kiiresti edasi liikuda pilootprojekte tehes ja nendes kogetu põhjal edasiliikumist kavandadaes. Seepärast oleme teinud projekte õppurite arvutikasutuse kohta sülearvutitega, panustanud õppevara loomisesse ja litsentside ostmisse ning pedagoogide koolitusse," rääkis Anton.
"Nende ülesannete täitmine on käinud suures osas ministeeriumi poolt rahastatava Tiigrihüppe sihtasutuse kaudu. On paljulubav, et ka õpikute kirjastused on ümberorienteerumas. Liigume kindlasti tahvelarvutite laialdase kasutamise suunas, kuid ei näe selles liikumises ainsa probleemina arvutite puudust," sõnas Anton.
Inimene areneb tehnoloogiast aeglasemalt
Uusi tehnoloogiaid on vaja kooli viia Antoni sõnul seetõttu, et nõnda saavad koolid eluks ette valmistada õnnelikke inimesi. "Kool peab aitama ette valmistada elus hästi hakkama saavaid ja õnnelikke inimesi. See pole võimalik, kui kool ei muutu koos meid ümbritseva maailmaga," selgitas Anton.
"Põhimõtteline probleem on, et inimese tehnoloogiaga võrreldes aeglasem areng ei võimalda kasutada enamikku uute tehnoloogiate pakutavatest võimalustest. Meie füüsiline ja vaimne valmisolek kõike meid ümbritsevat ja uueneva tehnoloogia pakutavat vastu võtta ja analüüsida on piiratud. Nii info kui virtuaalsete sõprade hulk kasvab kiiremini kui eluiga ja õppimiseks ning suhtlemiseks võimalik ajaressurss," rääkis Anton.
Seetõttu pole pudelikaelaks tema kinnitusel mitte kõike-kõike võimaldav tehnoloogia, vaid teadmised, meetodid ja vahendid selle tehnoloogia otstarbekaks ja inimest arendavaks kasutamiseks. Ja seda nii, et saaksime elus hästi hakkama ja oleksime õnnelikud.
