Viljandimaal kasvas kollatõppe nakatunute arv 56-ni
Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid, vahendab BNS.
Terviseamet ei ole seni jõudnud nakatumise algallika ehk esimese haigestunu jälile. Praeguseks on veterinaaramet välistanud, et kollatõvepuhangu allikas on toit, toidukäitlemisega seonduv ning vesi.
Kuigi esmane nakkusallikas ei ole selge, on selge, et hetkel levib nakkus kõige suurema tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.
A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.
Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.
