Raivo J. Raave: Humoristliku kristluse manifest

Kõigile Eestimaa rahvastele, kirikutele, kogudustele ja eriti kõigile blondidele. Tujuga tunnistame, et elame ajal, mil moes on põhimõttelage elu. Viimasel paaril aastakümnel on Eesti ühiskond nautinud põhimõttevabadust, mis on avanud tee usulisele mitmekesisusele. Nüüd on meil mitu kesist usku.

Kuuludes ühiskonna vähemuse hulka, on kristlastel kiusatus elada topeltelu, mis väljendub silmakirjalikus püüdes ühendada usuline tõsidus kirikus naljategemisega kodus ja võib-olla mujalgi.
Oleme veendunud, et kristlik sõnum peaks ühtlasi olema ka humoristlik, sest Piibli loomisloos lõi Jumal inimese vaimukalt algul vaimust ja pärast maapõrmust ning naise veel mehe küljeluust, andes seeläbi inimesele mitmesugused võimalused. Huumor on selle vaimukuse tunnistamine.

Humoristlik kristlus vastandub kesistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimesele antud õigust naerda ja nalja teha. Milles erineb inimene loomast? Inimene naerab.

Peame kahetsusväärseks, et üks osa vaimulikke on kaotanud huumorimeele ja sellega taganenud Jumalast, kelle huumorimeel on piiritu. Miks tappis Kain Aabeli? Sest tal polnud piisavalt huumorimeelt.

Taunime kirikus levivat vihakõnet ning selle põhjendamist ja õigustamist Piibliga ning soovitame selle asemel rõõmustada ja veelkord rõõmustada ja taas rõõmustada. Soovime, et kirik ei igatseks minevikku ega keskenduks oleviku reaalsusele, vaid Jumala vaimule, kes on rõõmustaja vaim. Kirikul pole mõtet vaadata ka tulevikku, sest igale päevale saab küll oma murest. Vaadake lilli väljal: kas nad muretsevad homse pärast, kust nad saavad ja mida teevad? Ei, aga taevane Isa ehib neid kõige küllusega.

Soovime, et kirik oleks rõõmus ja avatud. Et kirikus võiks nii naerda kui nutta, olla tõsine ja visata vahest ka villast. Kui kirik austaks Jumala Vaimu, taotleks esiti Jumala riiki ja selle õigsust, siis kõike muud antakse pealegi.

Esitame nägemuse humoristlikust kirikust järgnevate teesidena:

1. Humoristlik kirik tunnistab patuks selle maailma liiga tõsiselt võtmise.
2. Humoristlik kirik on ärganud, sest uni ei anna uuta kuube.
3. Humoristlik kirik ei ole organisatsioon ega institutsioon, vaid elav organism.
4. Humoristliku kiriku vaidlustes ei sünni tõde, vaid igaüks kinnitab oma vaatenurka.
5. Humoristlikul kirikul ei ole tõemonopoli, sest Jeesus on tee, tõde ja elu.
6. Humoristlikus kirikus on võimalik arvamuste ja mõtteviiside mitmekesisus, sest inimese arvamusel pole suuremat tähtsust.
7. Humoristliku kiriku liikmel on õigus ja kohus avaldada oma arvamust kõigis kirikut puudutavates küsimustes nii juhtimismudeli kui seaduste osas ja teha seda avalikult juhul kui ta teeb seda huumoriga.
8. Humoristlikult aus kristlik kuulutus eeldab, et maailmapildis, mõtlemises ja ühiskonnas toimuvad muutused ning kõik läheb mööda.
9. Humoristlikku kirikusse on teretulnud kõik inimesed, kes hindavad head tuju, ka siis kui see juhtub kehv olema.
10. Humoristlik kirik ei sekku poliitikasse, vaid võtab iga valitsust kui Jumala karistust, mis tuleb ära kanda.
11. Humoristlik kirik usub, et rõõmustamine Jumalas kõige sees ja kõige eest on hea.
12. Humoristlik kirik usub, et kiriku tervis on selles, et ta suudab naerda ka iseenese üle.
13. Humoristlik kirik tahab algatada laiapõhjalist diskussiooni huumori, nalja, naeru ja rõõmu rolli ning võimaluste üle 21. sajandi kirikus ning soovime, et see diskussioon oleks täiesti avalik.