„Probleem on selles, et Venemaa hakkas tõsiselt reformima oma relvajõdu ja see puudutab kõiki tasandeid,“ rääkis Roosimägi Delfile. Ta nimetas armee juhtimise viimist neljalt astmelt kolmele astmele, reforme sõjakoolides ja planeeritud kaitsekulutuste mahu suurt kasvu.

Venemaa on kuni aastani 2020 planeerinud kaitsekulutusteks 503 miljardit eurot. „Isegi kui pooled rahad ära varastatakse, on see niikuinii suur summa,“ tõdes Roosimägi.

Ta hindas, et kui antud momendil ei kujuta Venemaa veel suurt sõjalist ohtu, siis aastateks 2015-2017 on Venemaal juba väga tugev armee. Siia võib tema sõnul lisada ka fakti, et sellel ajal on Vladimir Putin veel võimul, sest Venemaa president valitakse kuueks aastaks.

Roosimägi lisas, et Vene armee on moodustanud ka loode-ja keskväe juhatuse, mis ulatub Eesti piirist kuni Moskvani ja lubab end väga operatiivselt juhtida.

Sõda on vältimatu protsess

Seda kõike peab Roosimäe sõnul vaatama kontekstis, mis toimub praegu Euroopas, kus kulutusi relvajõududele on vähendatud ning kust ameeriklased viisid oma väed välja. Samuti valmistatakse Euroopas vägesid ette rahu tagamise missioonidel.

Roosimägi viitas ka soomlaste kaitseressursside raportile. „Soomlased kirjutasid analüüsi perspektiivis, mis saab siis, kui meie vähendame kaitsekulutusi, aga venelased hoopis reformivad, eesmärgiga tugevdada oma armeed,“ lausus ta.

„Sõda on vältimatu protsess - nagu majanduskriis - ta tuleb niikuinii,“ ütles Roosimägi. „Praegu ei ole enam ideoloogilised sõjad, kus keegi tahab kommunismi või sotsialismi peale suruda. Praegu jaotatakse ressursse ja laiendatakse mõjusfääre.“

„Kui Venemaa positsioneerib ennast väga tugevaks regionaalliidriks, siis on kaitsejõude alati vaja, et lahendada mingisuguseid poliitilisi probleeme,“ arutles ta. „Ainult tulevik võib näidata, milleks neid vaja on – kas kaitsmiseks või ründamiseks - mitte keegi ei saa öelda, mis on nelja-viie-kuue aasta pärast.“

Roosimägi tunnistas, et tema jaoks hirmutav aspekt on see, et nii Ameerika kui ka juhtivad Euroopa analüütikud ütlevad, et aastal 2020 ei ole USA enam võimeline läbi viima jõulist välispoliitikat, sest 50 protsenti nende rahast läheb välisvõla teenindamiseks.

Läti ja Leedu relvajõud on null tasemel

Riigikaitse struktuuri väljaehitamine on Roosimägi sõnul pikaajaline protsess. „Kui Euroopa praegu vähendab kaitsekulutusi, siis pärast näpunipsuga armeed ei tee,“ ütles ta. „Kui Eesti läheb seda teed, et kaitsekulutusteks on kaks protsenti SKPst, siis ma loodan, et meie omame perspektiivis küllaltki tugevat kaitsejõudu.“

Samas ei saa ainult Eestit üksikuna vaadata. „Keegi ei hakka eraldi Eestit ründama, me võime rääkida ainult Baltikumist tervikuna ja siin näeme, et Läti ja Leedu relvajõud on peaaegu null tasemel. Nad ei suuda kaitsta oma riiki, see sunnib meid looma veel ühe brigaadi, mis on küllaltki kulukas,“ kõneles Roosimägi.

NATOga on tema sõnul umbes samuti nagu Euroopa Liiduga – võtavad head paberid vastu, aga jääb küsimus, kes ja kuidas neid täidavad. Ainult kolmel riigil - USAl, Suurbritannial ja, nii paradoksaalne kui see ka pole, Kreekal on kaitsekulutuste tase nõutud tasemel. Kreeka ei vähenda oma kaitsekulutusi isegi majanduskriisis, sest nendel on probleeme Türgi ja Küprosega.

„Need on aspektid, mis tekitavad muret,“ lausus Roosimägi. „Sellepärast lüüaksegi kella.“

Eesti planeeritavad kaitsekulutused moodustavad 2012. aastal kaks protsenti SKPst.