Paar järgmist nädalat hakkavad näitama A-hepatiidi kulgemise uut trendi
Täna kogunesid Viljandi maavanema Lembit Kruuse juurde maakonna riigiasutuste juhid ja esindajad, kus muuhulgas arutati A-hepatiidi ennetusega seonduvat.
Maakonna hetkeseisuks on A-hepatiiti diagnoositud 55 Viljandimaa elanikul. Viljandi linnas elab neist 48 inimest, lisaks maakonnas 7 inimest (sh Suure-Jaani vald 2, Saarepeedi vald 1, Viiratsi vald 2, Tarvastu vald 1, Kolga-Jaani vald 1 haigestunu). Väljastpoolt maakonda haigestunuid on 12, kes kõik on olnud seotud Viljandiga (sh Tallinn 8, Harju mk 1, Rapla 1, Pärnu 1, Tartu 1 haigestunu).
"Lähimad paar nädalat peaksid näitama meile, mis tegelikult juhtus septembri alguses, kui lasteasutuste- ja koolide tegevuse algusega võisid A-hepatiidi kontaktsed enese teadmata haigust kollektiivis levitada. Kuna nooremad inimesed võivad A-hepatiidi kergemalt läbi põdeda ning läbi selle tekib immuunsus, siis võib juhtuda, et A-hepatiidi sümtomid aetakse segi tavaliste gripi või külmetushaiguse sümtomitega ja arsti juurde ning sealt õige diagnoosini ei jõutagi," selgitas Jelena Sova terviseametist.
"Nii nagu turbasoos on tuli, nii on ka hepatiidiga, iial ei tea, kas pinna all veel lõõmab tuld või ei. Seega tahan rõhutada eriti, et A-hepatiit on vaktsiinvälditav nakkushaigus ja vaid see annab 100% kaitse," sõnas Jelena Sova. "Hügieenireeglite täitmine on elementaarne."
Maavanem Lembit Kruuse tänas kõiki riigiameteid, kes ühiselt A-hepatiidi ennetustegevusse järjepidevalt panustavad ning eraldi Viljandi politseid, kes leidis võimaluse politseiametnikud vaktsineerida.
"Kõik elanikud on tähtsad, kuid arvestades nakkuse olemust ja levikut, püüame tõhustada koostööd eeskätt riskigruppidega tegelemisel. Täna teadaolevalt on selleks noorte tervisekäitumine, kes jagavad omavahel maiustusi, joogipudeleid jms. ning suhteliselt liikuva ja tabamatu eluviisiga eluheidikute teemaga seonduv. Lausvaktsineerimist A-hepatiidi puhul ei tule," nentis Kruuse.
