Tallinnas pole ohtlikke paiku, vaid ohtlikud inimesed
Aastatid tagasi tegime sõpradega eksperemendi, et võtame 500 krooni kätte ja käime mööda Tallinnat ringi ning vaatame, kuidas keegi reageerib. Mina käisin ringi Lasnamäe tagaotsas Seli ja Priisle kandis ning samuti Põhja-Tallinna linnaosas, näpus viis sada krooni - nagu puudega inimene, kes ei oska raha taskusse panna.
See eksperement oli kooskõlastatud ühe turvafirmaga, kes oli igaks juhuks saatnud meie vahetusse lähedusse kaks turvameest, sest oli oht lihtsalt peksa saada. Õnneks aga juhtus see, mida me keegi ei uskunud ja ei osanud arvata. Seda eksperementi tehti ka Mustamäel, Õismäel, Kesklinnas ja isegi vanalinnas. Mine, kuhu tahes ja hoia näpus viis sada krooni, ning keegi peksa ei anna ja seda veel reede õhtul. Nii palju siis meie eksperemendist.
Viimasel ajal on Delfi lugejad kirjutanud, et vanalinnas on ohtlik liikuda. Seda lugu oli imelik lugeda, sest ise liigun pimedas kogu aeg sellistes niinimetatud ohtlikes kohtades ja isegi Tallinna vanalinnas, aga seal ma pole siiani peksa saanud ei kaine ega ka purjus peaga. Selle kohta võib öelda, et olen üks õnnelik inimene. Pole midagi juhtunud ja neis n-ö ohtlikes linnaosades ja paikades peksa saanud.
Selle kuu esimesele päeval olin mina ja mu kaaslane tunnistajaks ühele kaklusele, mis leidis aset täpselt Viru Keskuse Laikmaa tänava poolse ukse ees. Ühe vene seltskonna liige otsustas, et hakkab vihast või liiksest alkoholi joomisest ühe võõraga tüli norima. Kuna see kaklus algas täpselt Laikmaa poolse ukse ees, kust mina ja mu kaaslane välja jalutasime, märkasin ohvri poolt maha kukkunud ja puruks läinud pudeli kilde ning seal samas oli ka pudeli kork.
Ründaja oli ühe vene noorteseltskonna liige, keda teised üritasid kinni hoida ja maha rahustada, aga see neil õnnestus vaid pooleldi, kuna ründaja oli turskem ja jõulisem. Selle kakluse algust nägid nii bussi oodanud inimesed pealt, kui ka Viru Keskuse üks turvamees. Ei reageerinud keegi peale teise seltskonna, kes olid parajasti Laikmaa tänaval asuva hotelli ees niisama juttu ajamas. Nad kiirustasid ohvrit kaitsma, aga õnneks lõppes see kaklus ruttu ja piirdus umbes kümne löögiga ja ohvri maha tõmbamisega. Selliseid julgeid inimesi võiks Eestis veel rohkem olla, kes ei karda kaklustele vahele minna, isegi kui ohver on võõras inimene.
