"Sel aastal ei ole võitjat kuigi raske otsustada," ütles Thorbjørn Jagland. Võitja tehakse teatavaks 7. oktoobril, vahendab BNS AFP uudist.

Tänavu on vaatlejad spekuleerinud, et premeeritakse mõnda nn araabia kevade esindajat. Rahvaülestõus viis režiimide kukutamiseni Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas.

Soosikute seas on Tuneesia blogija Lina Ben Mhenni, kes jäädvustas oma riigi revolutsiooni internetis, ning Google'i turundusjuht Wael Ghonim, kes oli Kairo Tahriri väljakul alanud massimeeleavalduste peamisi innustajaid.

Jagland ei välistanud araabia kevade kangelaste pärjamist, kuid ütles, et ülestõusu tulemused ei ole veel selged. "Minu arvates on veel liiga vara öelda, mis sellest tuleb," ütles ta.

Ta ütles, et ülestõuse võib võrrelda Berliini müüri langemisega, kuid on "mitu põhimõttelist erinevust".

Esiteks oli Lääne-Euroopa valmis postkommunistlikke riike poliitiliselt ja rahaliselt aitama.

Teiseks olid need riigid demokraatiat kogenud, seega oli kergem seal demokraatlikke struktuure üles ehitada, "kuid Vahemerest lõunas ei ole tegelikult mingeid mälestusi demokraatiast", ütles Jagland.

Jagland õigustas ka kahe eelmise aasta valikut. USA presidendi Barack Obama pärjamine oli õigustatud, sest see anti tema olemasolevate saavutuste, mitte talle pandud lootuste eest - ta valmistas ette START-leppe allkirjastamise ja desarmeerimise saavutamise.

Samuti oli õige anda rahupreemia Hiina dissidendile Liu Xiaobole, kelle premeerimine vihastas Hiinat ning viis Oslo ja Pekingi poliitilise dialoogi katkemiseni.

"Hiina reaktsioon oli selline, nagu oligi oodata. See ei olnud äärmuslikum kui me eeldasime," ütles ta.

"Me ei oodanud, et ta lastakse äkitselt vabaks. Me teadsime, et see on Liule raske. Aga ma arvan, et Nobel on inimõiguslastele sedavõrd suur julgustus, et selle tähtsus selgub aja jooksul."