Raul Eamets tuletab meelde, et palgad tõusevad tegelikkuses kogu aeg: "Ei tasu unustada, et 1992 aastal oli keskmine palk 300 krooni kuus, kümne aastaga on see tõusnud 20 korda. Nii kiiret palgatõusu lähitulevikus muidugi ei toimu." Senise kiire kasvu põhjuseks toob ta selle, et alustati hästi madalalt tasemelt.

Eamets tuletab siinkohal aga meelde, et ka Euroopas tõusevad palgad. Ta leiab, et küsimus ei ole mitte selles, millal eestlased hakkavad nö normaalset keskmise eurooplase palka saama, vaid et Eesti majandus peab kasvama kiiremini kui EL keskmiselt, sest vastasel juhul jääb Eesti igavesti sabas sörkijaks.

Raul Eamets ei jaga skeptikute hirmu võõrtööjõu saabumisest Eestisse leides, et Eesti klimaatilised ja keelelised tingimused ei kutsu siia ühtegi Türgi töölist. Samuti ei ole Eametsa hinnagul Eesti palgad need, mis siia peaksid võõrtööjõudu tooma. "Mina ei oska nimetada küll ühtegi “vana” EL liikmesriiki, kus palgad oleksid madalamad, kui Eestis. Miks peaks Prantsuse õpetaja tulema tööle Eestisse kus palk on kordades väiksem? Või miks peaks Saksamaal elav türklasest laotööline tulema Eestisse sama tööd tegema, kui ta saaks kolm korda vähem raha?", imestab ta.

Eamets lisab siiski, et nii erasektor ja avalik sektor peavad rohkem pingutama, et inimesi kohapeal kinni hoida. "Lisaks materiaalsele stimuleerimisele (raha on oluline aga mitte ainupõhjus, miks ära minnakse) mängib siin kindlasti suurt rolli igasuguste mittepalgalised soodustused (ametiauto), tööväliste hüvede kasutamise võimalused, enesetäiendamise ja koolitusvõimaluste pakkumine." lisab ta.