Naistekale rääkis loo üks nüüdseks juba kooli lõpetanud naine. Tema matemaatikaõpetaja lahterdas õpilased ära juba esimese kontrolltöö põhjal. Need, kes said kolmed, jäidki alatiseks kolmelisteks. Neljalised said alati neljasid ning klassi parimad alati eeskujulikke hindeid. Järeleandmisi õpetaja ei teinud — kui õpilane oli juba kolmeliseks kuulutatud, ei õnnestunud tal paremat hinnet välja teenida ka siis, kui kontrolltööd ja tunnikontrollid olid sooritatud tegelikult oluliselt paremale hindele ning viielistele ei pandud kehvemaid hindeid ka siis, kui teadmiste kontrollis sooritati kolmest ülesandest vaid üks. Õpetaja põhjendus — ma tean, et kolmelised ei oska nagunii, vaid kirjutasid kusagilt maha ja ma tean, et viielised oskavad nagunii!!!

Otsused vastu vaidlemisele ei kuulunud, iga arvamusavaldus, ka viisakas vormis, lõppes käitumishinde alandamisega.

Lisaks valis see õpetaja välja kolm last, kes talle kohe üldse ei meeldinud. Nemad nimetati aasta alguses kohe pretensioonikateks ning neile näidati koht ette igal võimalikul juhul. Ühele tüdrukule tegi õpetaja pidevalt märkusi kehakaalu kohta, loomulikult teiste kuuldes, üks noormees sai pidevalt klassi ees kuulda, kuidas ta on nii rumal, et on lausa ime, et ta üldse veel koolis vastu on pidanud (olgu öeldud, et noormees oli teistes ainetes klassi parim) ning kolmas laps käis õpetajale närvidele oma riietumisstiili poolest, mis oli küll tavapärasest natuke erinev, kuid kooli reeglitele igati vastav.

Sellist täiskasvanupoolset terrorit tuli lastel taluda kaks aastat, kuni õpetaja lõpuks ise koolist lahkus. Enne seda oli selle õpetaja pärast koolist ära läinud vähemalt kaks õpilast.

Hea lugeja, kirjuta meile oma kogemustest kiuslike õpetajatega. Kas olete kogenud õpetajapoolset pikemaajalist negatiivset kohtlemist? Kuidas olete tigeda pedagoogi viha alt pääsenud?