Huvi on väga selgelt olemas, aga seda ei julgeta väga avalikult tunnistada,” ütles Punab Eesti Päevalehe andmeil.

Tervisenädalal väitlesid meestearst Margus Punab ja naistearst Kai Haldre ka teemal “Mees, kas ohustatud sugupool Eestis”.

Tartu Ülikooli doktorant ja naistearst Haldre tõi välja ühe küsitluse tulemused, mille järgi Eesti ja Peterburi mehed väidavad vähem kui Põhjamaade mehed, et nad kedagi armastavad. See on Haldre sõnul üks meeste stressi põhjusi ning põhjustab ka abieluväliseid suhteid.

Haldre sõnul on Ida-Euroopas tendents, et tihti abiellutakse ja saadakse lapsi esimese partneriga, Lääne-Euroopas läheb abiellumiseni neli kuni viis aastat rohkem aega. Eestis on suhetes ka vähem usaldust, mille näitena tõi Haldre välja, et kuigi viimaste aastate jooksul on abortide tegemine vähenenud, siis kolmandikul juhtudest mehed ei tea, et nende partner on aborti teinud.

Ühe olulise probleemina tõstis Punab esile seda, et kui vanuses 55–64 käivad mehed ja naised arsti juures aastas enam-vähem ühepalju, siis 30-ndate eluaastate keskel pöörduvad mehed arsti poole palju harvem kui naised.

Kui Euroopa meeste vananemise uuringu järgi on Eestis 40 protsendil 40–70-aastastel meestel liiga kõrge kolesterooli tase ja depressioon oli umbes 30 protsendil uuritavatest, siis viljakusuuringute järgi on Eestis ja Soomes mehed palju viljakamad kui näiteks Norras ja Taanis.

Punabi sõnul on suur probleem selles, et Eestis maksab Haigekassa naistele osa viljakuseravist kinni, meestele mitte.

Haldre rääkis, et tervis sõltub soolistest ja bioloogilistest erinevustest, kuid eesmärk võiks siiski olla meeste ja naiste vaheline võrdsus nii paljus kui võimalik. Tema sõnul on sooline ebavõrdsus seotud võimu ja eetikaga ning esineb ka tervishoiusüsteemis.