Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames kanti sel suvel piirkond n-ö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Soodevahesse loodi ka uusi avalikke institutsioone nagu vatiteater, Soodevahe muuseum ja infopunkt SoMu, hotell "Baldahiin", linnujaam, millelt oli alternatiivne vaade Tallinna lennuliiklusele ning baar.

Saanud alguse 1980ndatel Dvigateli tehase ning Tallinna eri rajoonide asutuste töötajatele Sommerlingi kolhoosi maavaldustest eraldatud aiamaadest, et leevendada populaarsete aianduskooperatiivide järjekordi, ei ole ametlikku suvilarajooni Soodevahes siiski kunagi olnud. Erinevalt teistest Tallinna lähedal asuvatest suvila- ja aianduskooperatiividest ei tohtinud Soodevahe aiamaadele külvata midagi rohkemat kui üheaastaseid aedvilju. Lisaks mitmeaastaste taimede ja puude istutamisele oli ametlikult keelatud ka ehitiste rajamine, kuid elu Soodevahes kehtestas kiiresti omad reeglid. Vaatamata elektri ja veevärgi puudumisele vohaski seal juba nõukogude aja lõpus kõikvõimalikest materjalidest püsti pandud daatšade ümber elav aiapidamine ning tekkinud oli täiesti oma loogika järgi toimiv asula.