Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Martin Lään saatis selle aasta mais ja juuni alguses paljudele ajakirjanikele meile, milles kirjutas, et tubakaaktsiisi tõstmine suurendab tõenäoliselt salatubaka osakaalu ja mõjub maksulaekumistele seetõttu halvasti. Ent tubakafirma ei soovinud mitte ise sel teemal ajakirjanduses kommenteerida, vaid soovitas kommentaatoriks kahte tuntud majandusanalüütikut, kel polnud selle teemaga tõenäoliselt mingit pistmist.

Delfi küsimusele, kas Philip Morris Eesti ei tahaks ise teemat kommenteerida, vastas Lään eitavalt. "Hetkel ei ole meil alltoodud faktidele paraku midagi täpsustavat lisada. Loodetavasti saavad asjaosalised käimasolevatest aruteludest täpsema pildi anda," vastas Lään.

Delfi uuris tubakafirmalt, miks nad ise seda kommenteerida ei taha. "See teema hakkas riigikogus käimasolevatest aruteludest silma, kui päevakohane. Eriti just seetõttu, et alles paar nädalat tagasi oli salaturu teema meedias üsna aktuaalselt üleval. Sisulisi kommentaare oskavad aga tõepoolest pigem anda aruteludega seotud inimesed või üldisemalt majandusteooria asjatundjad," kommenteeris seda Lään.

Kiire järelepärimine teiste ajakirjanike seas tuvastas, et seda teemat pakkus Philip Morris kajastamiseks päris paljudele ajakirjanikele üsna mitmetest väljaannetest.

Ent tubakaaktsiisi tõus ei mõjuta vaid salasigarettide turgu, vaid ka suitsetamise levikut. Konjunktuuriinstituudi teadur Elmar Orro lausus, et suitsetajate osakaal rahvastikust on vähenenud ja selle üheks põhjuseks ongi tubaka kasvanud hind. Hinna kasvades muutub suitsetamise majajätmine majanduslikult järjest mõttekamaks ning samuti paneb see enne suitsetama hakkamist pikemalt järele mõtlema.

Ent kuidas on siis arenenud salatubaka turg? Orro rääkis, et 90. lõpul tarvitati salatubakat isegi enam kui praegu. Buumi ajal salatubaka kasutamine langes üsna hoogsalt, ent kriisi ajal hakkas jälle kasvana, ent sellest hoolimata on salatubaka kasutajaid praegu vähem kui 90. lõpus.

Möödus soe suvi ning tubakaaktsiisi teema tundus unustatuna. Ent sügisel ilmusid inimesed tööle tagasi, rahandusministeerium avaldas oma suvise majandusprognoosi ja seoses sellega ärkas ka Philip Morris.

6. septembril saatis Philip Morrise uus korporatiivsuhete juht Kai Raamat Delfile uue kirja, teemaks jälle tubaka salaturg.

Delfi küsis jälle Philip Morrise kommentaari ja jälle ei tahetud seda anda. "Meie hulgimüüjatena oleme sellel teemal väga palju kommenteerinud juba. Soovitaksin rahandusministeeriumit ennast tänase pressikonverentsi kontekstis, Marje Josingut Konjunktuuriinstituudist ja kedagi jaemüügist (kaupmehi Tallinnast või Narvast näiteks). Ka see sobiks? Saaksin aidata," kirjutas Raamat vastu.

Järgnesid pikad telefoniläbirääkimised Delfi ja Philip Morrise vahel, kus tubakafirma soovis vältida oma nimelt kommentaari andmist ja pakkus pigem üht Tallinnas ja Narvas poode pidavat firmat. Omapoolse kommentaari mitteandmist selgitas Raamat sellega, et Philip Morris on suur firma ja välismaalt kooskõlastuse saamine võtab aega.

Pikkade läbirääkimiste järel nõustus Philip Morris andma ametliku kommentaari, küsides eelnevalt teemasid. Delfi saatis järgnevad teemad. 1. Miks on Philipp Morris tubakaaktsiisi tõstmise suhtes kriitiline?
2. Millised on olnud senised seosed tubakaaktsiisi tõstmise ja salaturu
vahel?
3. Millist mõju avaldab tubakaaktsiis suitsetamise levikule?
4. Kas Philipp Morris on ka proovinud kuidagi mõjutada seadusandjat või
avalikku arvamust, et muuta riigi tubakapoliitika suunda?

Kolmapäeval sai Delfi lõpuks Philip Morriselt vastused, mis puudutasid peaaegu eranditult tubaka salaturgu. Tubakafirma täisvastus on ära toodud kõrvalloos, ent suitsetamise leviku ja avaliku arvamuse mõjutamise katse küsimuse kohapealt oli Philip Morris väga kidakeelne. "Philip Morris Eesti hindab avatud ja läbipaistvat dialoogi. Oleme pühendunud jagamaks oma teadmisi, kogemusi ja fakte kõikides meie valdkonda puudutavates küsimustes," vastas tubakafirma.

Riigikogu liige Aivar Sõerd rääkis, et ka kevadel, kui riigikogu arutas aktsiisimäärade tõstmist, olid tubakafirmad väga aktiivsed. Ent Sõerdi mälestust mööda ei olnud tubakafirmad isegi niivõrd tubakaaktsiisi tõstmise vastu, ent küll tahtsid nad muuta sigarettide maksustamist nii, et odavad sigaretid kallineksid enam kui kallimad sigaretid.

2. juunil 2011 saatis Philip Morrise kliendisuhete juht Martin Lään ühele Delfi ajakiranikule järgneva kirja. Antud Delfi ajakirjanik saatis selle omakorda mulle edasi. Lääne kiri on alljärgnevalt avaldatud muutmata kujul, vaid mõned isikuandmed on välja jäetud.

Eile toimus Riigikogus Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse esimene lugemine.

Eelnõu kohaselt tõstetakse tubakatoodete aktsiisimäärasid 10% alates 2013. aastast. Ettepaneku aruteludel tõid mitu Riigikogu saadikut välja probleemi sigarettide salaturuga. IRL-i saadik Erki Nool tõi välja, et Konjunktuuriinstituudi hinnangul oli 29% Eestis 2010. aastal müüdud sigarettidest salakaup ja riik kaotas seetõttu u 890 miljonit krooni. Jätkuvad aktsiisitõusud muudaksid olukorra salaturuga veelgi keerulisemaks. Erki Noole sõnul on salaturuga võitlemise näol tegu riikliku julgeoleku küsimusega. Samuti tõstatas Jevgeni Ossinovski (SDE) probleemi salasigarettidega Ida-Virumaal.

(Taustaks veel niipalju, et kehtiva seaduse järgi on seadustatud ka 2012. aastal 10% sigaretiakstiisi tõus).

Maret Maripuu ja Andrus Saare tõid välja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituse tõsta rohkem maksumäärasid sigarettide tükikaupa maksustamisel (fikseeritud maksumäär), et saata sõnum ühiskonnale, et kõik tooted on võrdselt kahjulikud. Seda rahvatervise aspekti toetab ka Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud direktiiv.

Kommentaare selle teema kohta võiks küsida järgmistelt inimestelt:

Andres Arrak (majandusteadlane)

Heido Vitsur (majandusteadlane, Eesti Arengufond)

6. septembril saatis Delfile kirja Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Kai Raamat. Alljärgnevalt sama kiri muutmata kujul.

Tere!

Homme kell 13.00 tutvustatakse Rahandusministeeriumis suvist majandusprognoosi.

1. Varasemalt on kokku lepitud, et tubakaaktsiis tõuseb 2011 ja 2012. aastal kokku 20%. Järgmine tubakaaktsiisi tõus toimub 1. jaanuaril 2012. aastal. Kõige levinuim jaemüügihind tõusis 2011. aastal 2,19 EUR -ilt (2010) 2,35 EURini 2011 ja eeldatavasti jõuab 2,53 EURini 2012. aastal.

2. Lisaks on seadustatud tubakaaktsiisi tõus 1. jaanuaril 2013. aastal 10% ulatuses . Aktsiis moodustab siis 67,7% hinnast. Sigarettidelt siis minimaalselt makstav aktsiisisumma 88 eurot 1000 kohta ületab Euroopa Liidu aktsiisi alammäära 2013. aastal 24 euro võrra. Lisaks jõuab Eesti 5 aastat varem praktiliselt uute sigaretiaktsiisi miinimummääradeni, kuigi Eesti seisukoht tubaka maksustamise direktiivi (nõukogu direktiiv 2010/12/EL) läbirääkimistel oli taotleda üleminekuperiood 2018. aastani. Mis ka saadi.

3. Eesti Konjuntuuriinstiuudi hinnangul moodustas 2010. aastal tubakatoodete salaturg Eestis 27 - 31% kogu turust . Maksukaotuseks on hinnatud ca. 57 mio EUR (KM ja aktsiis). Salaturg moodustab hinnaguliselt 720 miljonit sigaretti. Maksu ja Tolliameti andmetel peeti 2010. aastal kinni 9,5 miljonit salasigaretti. 2010. aastal 6 kuu jooksul 10,6 miljonit.

Palun täpsustuste ja küsimuste korral teada anda.

Tervitades,

Kai Raamat

Philip Morris Eesti

Korporatiivsuhete juht

Delfi esitas Philip Morrisele neli küsimust. 1. Miks on Philipp Morris tubakaaktsiisi tõstmise suhtes kriitiline?
2. Millised on olnud senised seosed tubakaaktsiisi tõstmise ja salaturu
vahel?
3. Millist mõju avaldab tubakaaktsiis suitsetamise levikule?
4. Kas Philipp Morris on ka proovinud kuidagi mõjutada seadusandjat või
avalikku arvamust, et muuta riigi tubakapoliitika suunda?

Alljärgnev on tubakafirma vastus.

Sigarettide salakaubandus on tõsine probleem mitte ainult tubakatööstusele, vaid samuti hulgimüüjatele, kaupmeestele ja teistele seotud osapooltele. Kõige olulisem on, et see põhjustab märkimisväärset kahju Eesti majandusele ja riigieelarvele. Olukord, kus 27-31% Eestis müüdud sigarettidest on illegaalsed (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2010. aasta turuuuring) , on väga murettekitav - see tähendab, et iga 3. täiskasvanud suitsetaja poolt Eestis tarbitud sigareti pealt pole aktsiisimaksu makstud. Viimati oli sigarettide salaturg nii kõrge 10 aastat tagasi.

Rahalises väärtuses jäi eelarvel 2010. aastal saamata kuni 57 miljonit eurot lisaraha. See on Narva linna aastaeelarve. Kõige raskem olukord on Kirde-Eesti piirkonnas, kus Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on 70% suitsetajatest teadlikult tarbinud sigarette, millelt pole makstud Eestis kehtivaid makse. Selle asemel, et panustada riigieelarvesse, teenivad kasumit hoopis kurjategijad.

KPMG poolt Euroopa Liidus läbiviidud uuring tõi välja, et 2010. aastal moodustasid salasigaretid kogu Euroopa Liidu sigaretitarbimisest umbes 10%. Eesti olukord, kus salaturu osakaal on 3 korda kõrgem, on kindlasti ohumärk olukorra tõsidusest ning kasvavast probleemist.

Loodame, et riik jagab legaalsete ettevõtjatega sama mure ja määrab vajalikud vahendid turujärelvalve tugevdamiseks ning hindab võimalikke maksupoliitilisi võimalusi. Efektiivne turu järelevalve toob endaga koheselt kaasa suuremad maksulaekumised. Samuti on oluline, et salasigarettide leviku tõkestamine panustab ettevõtluse arengusse, mis on väidetavalt eriti oluline Ida-Virumaa piirkonnas.
Arvame, et riigil on väga suur kasu piirata salakaubandust ning paigutada see probleem üheks oma võtmeprioriteetideks eesmärgiga saada lisaraha ja vältida varimajanduse levikut. Philip Morris Eesti on jätkuvalt salakaubanduse piiramiseks pühendunud koostööle vastavate asutustega.

Mis puutub maksupoliitikasse, on Philip Morris Eesti nõus Maksu- ja Tolliameti peadirektoriga, kes on varasemalt meediavahendusel välja toonud, et turujärelvalve suurendamine toob endaga kaasa suuremad eelarvelaekumised kui seda tooksid nominaalsed maksutõusud. Toetame mõõdukaid maksutõuse, mis viivad Eestis kehtivad aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummäära 90 eurot 1000 sigareti kohta tasemele sujuvalt, ilma legaalturu moonutusteta ja arvestades meile ette antud üleminekuperioodi 2018. aastani. Seetõttu ei saa me nõustuda riigi praeguse lähenemisega saavutada Euroopa Liidu miinimummäärad kiirendatud viisil ehk juba 2014. aastaks.

Igal riigil on oma maksurežiimid ja viisid kuidas saavutada rahalised ja rahvatervise eesmärgid. Usume, et nende paikapanemisel tuleb hinnata ja arvesse võtta kõiki faktoreid, nagu turu olukord, arengud, ostujõud ning samuti oma rahalised ja rahvatervise eesmärgid. Eesti valitsus saavutas läbirääkimiste tulemusena üleminekuperioodi jõudmaks Euroopa Liidu miinimummääradeni 2018. aastaks. Samas, tänasel päeval me kiirendame seda protsessi. Võttes arvesse tubakaturu negatiivsed trendid, oleks vajalik praegune lähenemine üle vaadata ja hoida ära legaalturu kokkukukkumine.

Philip Morris Eesti hindab avatud ja läbipaistvat dialoogi. Oleme pühendunud jagamaks oma teadmisi, kogemusi ja fakte kõikides meie valdkonda puudutavates küsimustes.