Kunstiteadlased: Tartu muuseumi liitmine on märk riigi kultuuripoliitika peataolekust
Kunstiteadlased leiavad, et plaanitud muuseumide liitmise sisulist vajalikkust on avalikkusele põhjendatud äärmiselt puudulikult ja liitmise kava ei respekteeri Tartu kunstimuuseumit kui väärika traditsiooniga asutust, avaramas plaanis on aga tegu märgiga riigi kultuuripoliitika peataolekust ning järjekindluse puudumisest, vahendab BNS.
"Teadupärast väärtustab valitsuse koalitsioonileping kultuuripoliitika kaasamist ning koostööd loome- ja erialaliitude ning valdkondlike keskustega ja kõlama jääv märksõna on kodanikuühiskond," märgivad kunstiteadlased. Nad toovad esile, et valitsuse otsusega heaks kiidetud dokument "21. sajandi muuseum. Arengu põhisuunad 2006–2015" sõnastab muuseumide arenguvisiooni järgmiselt: "Muuseumid on omanäolised, neil on oma profiil, mis lähtub asukohast, kollektsioonist, ajaloolisest taustast ja muudest asjaoludest."
"Et ministeeriumi põhjendusel ei lähtu muuseumide liitmiskava mitte majanduslikust kokkuhoiust, vaid pelgalt soovist suurema riikliku tsentraliseerimise järele, siis küsime, milliste arutelude käigus ja mis kaalutlustel otsustati loobuda muuseumide arenguvisioonist ja võtta ideoloogiliselt vastupidine suund? Millised erialainimesi ühendavaid organisatsioone on kaasatud otsusteni viidud aruteludesse? Tsentraliseerimisest ei kõnele Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused ega koalitsioonileping, neis pole sõnastatud ühegi muuseumi reformiplaani. Kirjapandud ja tegelik kultuuripoliitika on seega vastukäivad ja mingit loogilist tegevuskava ette võetud sammudest välja ei tule," seisab kunstiteadlaste pöördumises.
Esimese sammuna tuleks EKÜ hinnangul arutada, millist efekti kunstimuuseumide liitmisega saavutatakse, kaaluda läbi plussid ja miinused ning seejärel teha otsused. "Ministeeriumipoolsed argumendid kahe muuseumi dubleerivast tegevusest on asjakohatud ning tunduvad otsitud ettekäänetena tegelikele plaanidele Tartu kunstimuuseumi kunsti- ja kinnisvaraga toimetamisel," märgitakse pöördumises.
Muuseum ei pea kunstiteadlaste sõnul tingimata omama restaureerimislaborit või kirjastust, sest senine praktika on näidanud, et neid töid saab edukalt teha koostöös teiste asutustega. Teadustegevusega on iga aktiivne muuseum vältimatult seotud ja mõistagi toimub see koostöös teiste Eesti ja välismaiste humanitaarinstitutsioonide ning ülikoolidega. Teistest isoleeritud uurimisasutus pole tänapäeval mõeldav ja selle tase ei sõltu asutuse suurusest ega asukohast, seisab pöördumises.
Tartu kunstimuuseum on EKÜ kinnitusel elanud pideva alarahastatuse ja hoidlate ebarahuldavate tingimuste tähe all. "Muuseumi arenguperspektiiv on nendes oludes ammendumas ning selle taastamiseks oleks olnud vaja ministeeriumi toetavat abikätt. Samas filiaali staatuses kaotab Tartu kunstimuuseum paratamatult oma näo. Olemasolevad Eesti kunstimuuseumi osakonnad on orgaaniliselt tema enese seest välja kasvanud ning moodustavad ajalooliselt tervikliku muuseumipere. Iseseisvalt ja teistes oludes kujunenud Tartu kunstimuuseum oleks selles süsteemis võõrkeha ning tema kogud hakkaksid disproportsionaalselt konkureerima KUMU-ga," märgivad kunstiteadlased.
EKÜ kinnitusel pole sisuliste argumentide kõrval arutatud ka küsimust, kuidas kaalub muuseumide tsentraliseerimine üles regionaalpoliitilised aspektid. "Seni ministeeriumi töötajate poolt avalikkusele esitatud info on olnud vastuoluline ja ei näita läbimõeldud poliitika eksisteerimist ministeeriumis. Selliste soolode tulemusel võib ka tänane kultuuriminister kergelt kaotada Eesti intelligentsi usalduse – nagu muuhulgas näitas muusikute ja ERSO juhtum vaid aasta tagasi. Eesti Kunstiteadlaste Ühing soovib olla erialaorganisatsioonina ministeeriumile üheks sisuliseks arutelupartneriks, kuidas kultuuri- ja muuseumipoliitikat Eesti riigi ja kultuuri üldistele huvidele vastavalt ellu viia," seisab avalikus pöördumises.
