Samas on toornafta hind tänase seisuga pisut üle 80 dollari barrelilt, mis jääb kaugele maha 2008. aastal, selle 18-kroonise bensiiniliitri ajal, valitsenud peaaegu 150-dollarilisest nafta barrelihinnast.

Miski siin ei klapi. Eestlased peavad maksma nüüd, mil reaalne ostujõud on võrreldes 2008. aastaga julgelt langenud, bensiini eest enam kui 11 protsenti rohkem.

Võrdlus Soomega osutab eriti drastilisele vahele. Üle lahe maksab odavaim bensiin umbkaudu 1,50 eurot, vaid 20 senti siinsest enam. Vahe keskmises sissetulekus on aga 3,5-kordne…

Mootorikütuste hind on Eestis tõusnud talumatult kõrgele ning sellega on vaja midagi ette võtta. Konkurentsi suurendamine ilmselt ei aita — pigem ennustati Äripäeva tänasel kütuseturu teemalisel konverentsil kütuseturu edasist kontsentreerumist ehk siis konkurentsi vähenemist. Ilmselt on tarbija sunnitud enda kaitseks n-ö jalgadega, või õigemini rehvidega, hääletama.

Isikliku kütusekulu vähendamiseks saab tegelikult nii mõnigi meist paljugi ära teha. Soosida näiteks ühistransporti või hoopis transpordivaba kulgemist, kui vähegi võimalik. Kui auto on vältimatu, saab eelistada väiksema mootorimahuga, seega ka väiksema kütusekuluga sõidukeid.

Tuleb lihtsalt loobuda liigsest mugavusest ja kivinenud arusaamadest, et igale poole peab minema autoga ning et auto peab olema hiiglaslik maastur, mis tankiga võrreldava koguse kütust neelab.

Hoopis omaette teema on aga maapiirkonnad, kus lähim pood, vallaametnik või arst on tihti kümnete kilomeetrite kaugusel. Delfi ettepanek on, et riigikogu kaaluks järgmise aasta riigieelarvesse spetsiaalselt rahaeraldust hajaasustuspiirkondade madalapalgalistele elanikele.