Cookied "per se" ehk olemuslikult ei ole üdini head või halvad, nagu ei ole seda ka Bill, Microsoft või Netscape. Probleemid tekivad rakendustega (nii brauserid kui veebisaidid ja -serverid), mis cookiede käsitluse ebakorrektselt realiseerivad. Iseenesest tähendavad cookied, et kasutaja annab mingile konkreetsele saidile loa enda kohta oma arvutis infot säilitada, kusjuures ideaalis saab säilitatud infot kasutada ainult sama sait, mis info salvestas.

Cookiede vorming ja nende sisu on täiesti reglementeerimata - mõned saidid salvestavad teatud viisil kodeeritud ID-numbreid või kasutaja eelistused veebisaidi kasutamisel, teised inimese nime ja aadressi, kolmandad avatekstina või krüpteeritud kasutajanime ja parooli. Lisaks on mõned rakendused (IE teatud versioonid) vigased, võimaldades teatud tingimuste korral saada ühe saidi salvestatud cookiedele ligi ka teistel saitidel. Kui palju sellest kahju võib tõusta, sõltub cookiede sisust ja kasutaja hoolikusest, samas ei ole selle info ära kasutamine ka mitte liiga lihtne, et päris igaüks sellega hakkama saaks.

Kasutaja saab cookiede kasutuse alati välja lülitada või lasta arvutil iga kord küsida kinnitust cookie salvestamise kohta. Leidub saite (nt mõned veebipoed), kus üldse cookiedeta ei ole üldse võimalik toimetada, ja sellist saidiarendust ei peeta heaks tooniks.

Anonymizer-programmide kohta kehtib turbevaldkonna standardvastus: on paremaid ja halvemaid programme, millest paljude puhul kasutaja privaatsus kindlasti paremini on kaitstud kui ilma programmita. Siiski ei saa kunagi anda täit garantiid ja paranoilisele ekspertkasutajale jääb alati võimalus oma cookied ise füüsiliselt kustutada.