BND ajaloolase Bodo Hechelhammeri sõnul oli Rauffi palkamine poliitiliselt ja moraalselt arusaamatu. Rauff suri 1984. aastal Tšiilis, olles edukalt kõrvale hoidnud sõjakuritegude eest kohtu alla andmisest, vahendab BBC News.

Rauffi-vastased süüdistused on seotud tema tööga Reichi julgeoleku peabüroo kriminaaltehnilises instituudis alates 1941. aastast. USA luure teatas hiljem, et Rauff töötas välja gaasitamisautosid, mida kasutati juutide ja puuetega inimeste tapmiseks.

Pärast Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas põgenes Rauff Tšiilisse ja võttis omale nimeks Enrico Gómez.

BND otsis ta aga üles ja värbas tööle spioonina. Ta pidi minema Kuubale, et nuhkida Kuuba juhi Fidel Castro järele.

Kuubale Rauffi ei lastud, kuid talle maksti siiski BND-s töötamise jooksul 70 000 Lääne-Saksa marka.

Avalikult kuulutati Rauff tagaotsitavaks, kui tema sõjaaegne tegevus paljastati, aga isegi pärast arreteerimist 1962. aastal Tšiili politsei poolt säilitas ta BND toetuse.

Hechelhammer tunnistas, et BND maksis Rauffi kohtukulud, kui ta võitles enese väljaandmise vastu. Lisaks sellele käis Rauff kaks korda salaja Saksamaal BND korraldatud kursustel.