Pao sõnul küsis linnavalitsus ristile plaadi teksti sõnastuse osas tema käest arvamust. “Arvasin, et sõna “kommunism” võiks välja jätta, sest Kudjape kalmistu kui viimne puhkepaik ja surnute rahuriik ei vaja poliitilist rõhutamist. Poliitilised kired ei tohiks olla seal esiplaanil. Kalmistust tuleb hakata rohkem lugu pidama,” ütles Pao. “Rist on püha sümbol ja sinna ei hakata kõiki asju peale kirjutama. See ei kuulu risti juurde,” lisas ta. Pao hinnangul ei saa kalmistul asuvat risti võrrelda suvalise postiga, kuhu võib peale kritseldada ükskõik missugust teksti, näiteks “täna olin siin”, kirjutab Meie Maa.

Kui surnuaia väravasse müüri taha edaspidi pandaval viidal ja sildil saab olema tekst kirjaga “kommunistliku massimõrva ohvrid”, ei olnud Paol selle vastu midagi. “Õigem oleks muidugi kasutada sõna “bolševism”, sest bolševikud käivitasid proletariaadi diktatuuri ja nende eriosakondadeks olid NKVD ja KGB,” selgitas Pao. Ajaloolase sõnul ei ole praegu vaja mingeid vaime hakata välja kutsuma. “70 aastat on mööda läinud. Inimesed on andestanud,” lausus Pao.

Kas praegu Kudjape kalmistule sattuval inimesel ei teki küsimust, millise massimõrvaga on tegemist, kuna ristil olevalt tahvlilt seda välja ei loe? “Omaksed on pannud hauakivid, millel kuupäevad, millal inimene surnud. Kes tahab ajalooga täpsemalt tutvuda, saab minna Kuressaare linnusesse, mille lõunanurga tornis on kõik ära seletatud,” märkis Pao.

Massimõrva ohvriks langenute haudade tähistamise idee sai alguse kevadel tänu Kuressaare Laurentiuse kiriku õpetajale Anti Toplaanele. Täpsemalt tema vestlusest endise kalmistuvahiga ja inimesega, kes ise tapatalgutest eluga pääses ja praeguseni elab. Kodanikualgatuse korras algatatud projekti võttis oma südameasjaks Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi.

Protsessi algatamisel palus Toplaan Saaremaa muuseumil ja linnal sildimajanduses kokku leppida. “Muuseum tegi ettepanekud ja linn vaatas üle, milline variant sobib,” rääkis Toplaan. Kohtumisel linna, õigeusu ning luteri kiriku esindajaga valis linn välja selle variandi, millel sõna “kommunism” sildilt puudus.

Seejärel pidi linnavalitsus teksti veel kord üle vaatama ja küsis ka ajaloolase Bruno Pao arvamust. Toplaane sõnul ei saa öelda, et linn oleks midagi valesti teinud. “Linn on liigagi palju arvestanud. Kui liiga palju teistega arvestada, jääb kellegagi arvestamata. Kellelegi siin liiga teha tahetud ei ole,” lausus Toplaan. Protsessi algatajana tunneb ta kurbust, et algne heategu on nagu pahateoks pöördunud. Toplaane isiklik seisukoht, mille ta ühel esimesel koosolekul välja käis, oli, et kuniks ei ole viitasid, võiks vaidluse tõttu teksti üle plaat ristilt üldse ära jääda. “Tegemist on justkui Pandora laekaga — kui seda puudutada, kohe avaneb,” võttis ta teksti temaatika käsitluse kokku.

Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi sõnul ütles Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa esimeseks tekstivariandiks: “1941. aasta Kuressaare massimõrva ohvritele”. “Vahetult enne plaadi valmimist tuli muuseumilt uus variant: “1941. aasta Kuressaare kommunistliku massimõrva ohvritele”,” väitis Talvi. Erinevaid tekstivariante konsulteeriti keeletoimetajatega. Samuti arutleti, kas “kommunistlik” on parim sõna väljendamaks piinajaid ja mõrtsukaid.

“Konsulteerides ka ohvrite lähedastega, valiti variant, et surnuaial mälestatakse ohvreid lihtsa lausega: “Siin puhkavad 1941. aasta Kuressaare massimõrva ohvrid”,” täheldas abilinnapea. Kui aga soovitakse, et hauatähisel oleks ära toodud ka massimõrva toimepanijad, siis Talvi sõnul leitakse ka sellele lähiajal lahendus.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena