Keskkonnaministeerium loodab uuel aastal saastetasuda pealt teenida 9,3 miljonit eurot rohkem kui tänavu ehk kokku umbes 35,3 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pavel Ivanov rääkis Delfile, et saastetasude suuremat laekumist on oodata eelkõige tasumäärade kasvu tõttu. Saastetasu määrad kasvavad uuel aastal ja jätkavad kasvu 2015. aastani.

Näiteks ühe tonni ohtlike jäätmete ladestamise eest tavajäätmete prügilasse tuleb tänavu maksta 14,38 eurot ning nelja aasta pärast 29,84 eurot.

Tonni vääveldioksiidi õhku paiskamise eest tuleb tänavu maksta 51 eurot, tasu kasvab iga aastaga ning 2015. aastal on see 145,46 eurot. Tänavuse aastaga võrreldes kallineb see saastetasu nelja aastaga pea kolm korda.

Ühe tonni nafta ja naftasaaduste vette või maapinnale heitmise eest tuleb tänavu maksta 2620 eurot ning samuti iga aastaga kasvudes on saastetasu 2015. aastal 4582 eurot.

Õhku paisatud saaste eest 11,3 miljonit eurot

Erinevate saasteainete veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse viimise eest loodetakse riigieelarvesse koguda üheksa miljonit eurot, õhku paisatud saaste eest 11,3 miljonit eurot ning jäätmete keskkonda viimise eest 15 miljonit eurot.

Saastetasu maksavad need, kes tahavad saasteaineid heita välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse, aga ka need, kes viivad oma prügi prügimäele või muul moel keskkonda.

Ivanov märkis, et keskkonnaloa annab keskkonnaamet ning ses sätestatakse saaste piirnormid, mille ületamisel tuleb tasuda kõrgendatud määraga keskkonnatasu. Keskkonnatasu maksab inimene, kes on saanud õiguse heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid, aga ka need, kes on teinud seda vastavat õigust omamata.

• Uues riigieelarves on keskkonnaministeeriumi kuludena kirjas 460 miljonit eurot ning tuludena 327 miljonit eurot. Miinus seega 133 miljonit eurot.

• Keskkonnaministeeriumi prognoositud tulud kasvavad tänavuse aastaga võrreldes kokku ligi 58 miljonit eurot, seda peamiselt heitmekvootide müügi 21 miljonit eurot ja omanikutulude kasvu 11,5 miljonit eurot arvelt.