Õiguskantsler kahtleb Euroopa päästepaketis osalemise seaduslikkuses
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) liitumise otsuse eelnõu on juba riigikogu menetluses ja riigikogu tahab valitsuse tugeval survel selle esimesel võimalusel vastu võtta.
Tederi kirjast selgub, et tema hinnangul pole EFSFiga liitumine iseenesest vastuolus põhiseadusega, küll aga nõuab põhiseadus, et otsuse tegemisel tuleb riigikogule anda palju suurem roll kui valitsus seda soovis. Esiteks on praegune eelnõu vastuolus riigieelarve baasseadusega, nagu ka sotsid on varem väitnud.
Sotside hinnangul on EFSFiga liitumise eelnõu vastuolus riigieelarve baasseadusega ning seetõttu esitasid sotsid eelmisel nädalal parandusettepaneku, mis peaks nende hinnangul olukorra parandama. Sotside ettepaneku kohaselt võib Eesti riik anda oma garantii ka neile eraõiguslikele isikutele, mille enamusaktsionär pole Eesti riik, ent mille enamusosalus kuulub teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Lisaks ei võimalda hetkel kehtiv riigieelarve baasseadus õiguskantsleri hinnangul riigikogul delegeerida garantiide andmise otsustamist valitsusele. Järelikult tuleb muuta riigieelarve baasseadust selliselt, et valitsusele antakse teatud tingimustel õigus garantiide andmist otsustada.
Teiseks peab riigikogu Tederi hinnangul säilitama tõhusa kontrolli Eesti garantiikohustuste suurenemise üle, kui ta volitab valitsust andma riigigarantiisid sellistel tingimustel ja ulatuses, nagu EFSF raamleping seda nõuab. "Parlamentaarset kontrolli tagavad abinõud tuleb sätestada võimalikult täpselt ning seda õigusaktis, millega valitsusele kõnealune volitus antakse (nt riigieelarve seaduses)," kirjutas Teder.
Samuti leiab Teder, et tõhusat parlamentaarset kontrolli saab teostada üksnes riigikogu täiskogul vastuvõetud otsustega, mida tuleb omakorda avalikult arutada. "Täiskogul vastuvõetava otsuse avalik arutelu tagab ühtlasi EFSF-is osalemise legitiimsuse. Teisisõnu öeldes informeeritakse avaliku aruteluga rahvast Eesti riigi poolt võetavatest kohustustest ning sellest, et võetud garantiikohustuste realiseerimisel võib olla vajalik piirata Eesti riigieelarve kulusid," kirjutas Teder.
"Möönan, et põhiseadus ei sätesta arvulist piirmäära Eesti riigi antavatele garantiidele. Parlamentaarse demokraatia põhimõtetega oleks aga vastuolus see, kui riigikogu otsustab anda garantiisid, mille realiseerumise tagajärjena riigikogu kaotaks võimaluse määrata tulevate aastate eelarve kulusid ning seeläbi faktiliselt minetaks võime eelarveliste otsuste kaudu teha põhimõttelisi poliitilisi valikuid. Sellise olukorra saabumise prognoosimine garantii andmise hetkel on keerukas. Ometi saab sellest järeldada, et mida suurema ja riskantsema garantii riigikogu annab, seda rohkem peab riigikogu omama kontrolli garantii tingimuste üle," kirjutas Teder.
Vaid nende nõuete täitmisel on Eesti liitumine Euroopa päästepaketiga Tederi sõnul põhiseadusega kooskõlas.
Kaia Iva riigikogu IRLi fraktsioonist lausus Delfile, et IRL on õiguskantsleri kirja kätte saanud ja pool kümme alanud fraktsiooni istungil just arutab seda. "Ilmselt peame jah baasseaduse üle vaatama," lausus Iva.
