Venemaa sisepoliitika suurim intriig sai täna lahenduse – ametisolev president Dmitri Medvedev palus võimuparteil Ühtne Venemaa toetada järgmise presidendina 2000-ndatel Kremlit juba valitsenud Vladimir Putinit.

Venemaa reaalsuste järgi tähendab see, et praegune peaminister ja Ühtse Venemaa liider Putin valitakse järgmise aasta märtsis garanteeritult idanaabri presidendiks. Peale nelja-aastast pausi astub ta uuesti presidendiametisse järgmise aasta mais.

Võidumehed on kõik need ennustajad, kes väitsid, et Putin ei lase kellelgi teisel avada 2014. aasta talvel Sotši taliolümpiamänge, mille korraldamise võitmist peetakse üksmeelselt Putini teeneks. Võidumehed on kõik need, kes väitsid, et Medvedev oli kõigest Putini ajutine kohatäitja Kremlis, kuna põhiseaduse järgi ei saanud Putin 2008. aastal kolmandat korda järjest Venemaa presidendiks kandideerida.

Kahe nädala pärast 59-aastaseks saav Putin hakkab presidendina Venemaad valitsema vähemalt 2018. aasta kevadeni, sest Medvedevi ajal suurendati presidendi ametiaega neljalt aastalt kuueni. Põhimõtteliselt saaks Putin Venemaa presidendiks jääda isegi kuni 2024. aastani, kui ta jätkaks ka teise ametiaja järjest, nagu ta tegi 2000-ndatel.

Esinedes Ühtse Venemaa kongressil, teatas Medvedev oma ettepanekust nii: „Kui Ühtne Venemaa esineb edukalt parlamendivalimistel, siis pean õiglaseks, kui te toetate presidendiks Vladimir Vladimirovitši Putinit! See on minu sügavalt läbi mõeldud otsus.“

Arvata võib, et edukas esinemine detsembri algul parlamendivalimistel on Ühtsele Venemaale nüüd garanteeritud, sest enne Medvedevi esinemist tegi Putin omakorda ettepaneku, et võimupartei kinnitaks oma esinumbriks president Medvedevi.

„See tõstab võimude autoriteeti ja kindlustab Ühtse Venemaa populaarsust,“ teatas Putin.

Mõlemad otsused olid sensatsioonilised, sest Moskva ekspertide üldise arvamuse järgi loodeti presidendikandidaadi väljaütlemist alles pärast parlamendivalimisi. Samuti ei uskunud eriti keegi, et Ühtse Venemaa esinumbri koht läheks rahvuslikult liidrilt Putinilt kellelgi teisele. Medvedev on seni alati rõhutanud, et ta pole ühegi konkreetse partei president.

Kui nüüd Medvedev võidab Ühtse Venemaa esinumbrina duumavalimised, siis põhimõtteliselt saaks ta näiteks presidendiametist lahkudes võtta üle riigiduuma juhtimise. Või siis teise variandina vahetab Putiniga lihtsalt kohad ja saab peaministriks.

Kremlile lähedane politoloog ja majandusteadlane Mihhail Dmitrijev ütles Eesti Päevalehele, et tegelikult pole Venemaa jaoks vahet, kas presidendiks naaseb Putin või jätkaks Medvedev. „Sõltumata sellest, kes personaalselt saab presidendiks, põrkab ta kokku probleemiga, et ta peab muutma poliitilist süsteemi vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele,“ kinnitas Dmitrijev.

Venemaa sisepoliitika üllatuslikke arenguid jälgis Moskvas Lužniki spordipalees 10 000 delegaadi ja külalise seas ka Eesti Keskerakonna liider Edgar Savisaar. Keskerakonnal ja Ühtsel Venemaal on teatavasti sõlmitud koostööleping.