Nii justkui palgalangust ei toimukski, lihtsalt inimesed saavad kümnendiku võrra vähem palka kätte. Aga mismoodi neil peaks õnnestuma sama palju vähem reaalset tööd teha, seda linnaisad ei selgita. Sellest, et lasteaedade remondiks raha ei jätku, on juba palju räägitud - ja jutt ei käi peentest euroremontidest, vaid elementaarselt hädavajalikust. 

Tallinna Endla lasteaed on läbi juhataja meeletute pingutuste suutnud alles hoida oma söökla ja palgal suurepärased pedagoogid. Pisitasa on suudetud ka maja korras hoida. Mille jaoks enam ka osavaim mustkunstnik kusagilt enam raha välja ei võlu, vaat see on asfalt.

Lasteaia (kesklinna kohta) avar hoov, kus lapsed jooksevad, mängivad, jalgrataste ja tõukeratastega sõidavad, on masendavalt auklik ja lapiline. Kui 0,9 kohaga tööl olevad õpetajad seal nt vanemate-laste ühiseid spordipäevi korraldavad, lastega võimlevad, ja muidu liiguvad, võib vabalt õnnetusi juhtuda. On juhtunudki. ka suurtel inimestel. Ja nii konarlikul pinnasel ei saa neid õnnetusi samal ajal lapsi valvavatele x korda 0,9-le kasvatajale tõesti süüks panna. 

Ilmselt oleks lõpuks targem, tervislikum ja tasuvam liikumistunnid ja ühisüritused ära jätta ning toas teleka ees istuda - Tallinna TV ehk kingib loodetavasti igale lasteaiale uhke teleka, kust ka seda ülemakstud kanalit vaadata saaks. 

Kui aga mõnele riigikogulasele ja kõrgemale linnaametnikule mõistus koju tuleb, ehk siis meenub neile, et parim PR on mitte teleekraanil ja suurtes saalides toimuv, vaid see, mis lihtinimese jalad terved ja kõhu täis hoiab.