„Venemaa ei ole praegu riik, kes hakkaks kellelegi kallale tungima,“ kinnitas kaitseminister Laar Kuku raadiole antud intervjuus.

Tema sõnul on Venemaa palju ohtlikum paljude oma seesmiste probleemide tõttu. Näiteks tõi ta Sosnovõi Bori tuumajaama, mis asub Peterburi linna lähedal Soome lahe kaldal, Narvast linnulennult 100 kilomeetri kaugusel.

Laar kinnitas, et NATO kaitse Euroopas on tugev. Arutelu all on iga liikmesriigi panustamine. „Meie vastus on üks – kaks protsenti - meie teeme oma asja ära,“ lausus Laar Eesti kaitsekulutuste osatähtuse kohta SKTst.

Laari sõnul võivad Venemaa relvajõud Eestile alati muret tekitada, aga kui vaadata reaalsust, siis tuleb tema sõnul ohtu hinnata konkreetsete aktsioonide kaudu. „Vaadates Gruusia sõda, ei saa neid liiga tugevateks hinnata,“ rääkis Laar. „Meil ei ole mõtet midagi alahinnata, kuid hirmu tunda ei ole ka põhjust.“

Soomlaste raportis pole üllatusi

Rääkides Soomes avaldatud Venemaa relvajõudude raportist, täheldas Laar, et sarnaseid uuringuid teevad ka Eesti analüütikud ja selles mõttes ei olnud need tulemused üllatavad. „Seda on ka Eesti uurijad tähendanud,“ kõneles ta. „Me teame seda ja oma plaanides arvestame sellega. Oleme väga rahul, et otsus viia Eesti kaitsekulud kahe protsendini, on täidetud.“

Soome raportis tuleb Laari sõnul vaadata kaht asja. „Üks asi, kui me räägime Euroopa üksikute riikide kaitsevõimest, siis mis seal salata, osades riikides on probleeme,“ möönis Laar. „Kui me räägime aga NATOst, teatavasti Soome pole NATO liige, siis nad alahindavad seda sõjalist organisatsiooni.“

Laar pidas võimalikuks, et soomlased on oma raportis esitanud kahtlase väärtusega andmeid selleks, et oma riigi kaitsekulutuste taset hoida. Ta andis mõista, et Eestil ei ole vajadust selle järgi, et kaitsekulutuste tegemist tegelikkusest erinevate andmetega põhjendada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena