Lätist lahkumise sihtkohad ei ole Krūmiņši sõnul väga üheselt määratud ja minnakse väga paljudesse riikides eri riikidesse. Ta tõi näiteks, et Eesti, Rootsi ja Taani on sedavõrd lähedal, et sealt tullakse isegi nädalavahetuseks koju.

Sidemeid kodumaaga hoitakse tema sõnul ka siis, kui minakse õppima või tööle kaugemale. „Nooremal generatsioonil on väga palju rohkem võimalusi ja minu hinnangul ei ole see mitte miinus, vaid võimalus saada kogemusi,“ rääkis ta Delfile teisipäeval pärast kolme Balti riigi võrdleva inimarengu aruande esitlust Riias.

„Me küll kaotame mõneks ajaks osa rahvastikust, kuid saame tagasi palju kogemusi,“ ütles Krūmiņš. „Ma usun, et osa nendest, kes on välja rännanud, tulevad kodumaale tagasi.“

Tema sõnul kinnitab seda lootust ka lähiminevik, kus II maailmasõja ajal Lätist lahkunud inimesed on kodumaale tagasi pöördunud, näiteks Läti endine president Vaira Vīķe-Freiberga.

Krūmiņš tänas oma Eesti kolleege idee eest koostada inimarengu aruanne kolme Balti riigi võrdluses 20 viimase aasta kohta. Ta rõhutas, et see ei ole üksnes kokkuvõte möödunust, vaid ka ideede kogu, mis aitab teha tarku otsuseid tulevikus. „Arvan, et see ei ole viimane omataoline uuring."

Krūmiņši sõnul on neil kavas jagada inimarengu aruannet ka Lätis vastvalitud uue parlamendi liikmetele ja uuele valitsusele, sest sellest oleks neil otsuste tegemisel palju abi.