Kas oma köögikapi hõõglampe täis ostnud Nõmme koduperenaine on siis teinud majanduslikult ebamõistliku valiku ja säästulambid on tõesti majanduslikult mõistlikumad?

Laaneste soovitas inimestel vaadata nii hõõglampide kui säästulampide kogu eluea kulu, mis toetavad säästulampe, eriti elektri hinna ennustusi vaadates. Ta lisas siiski täpsustuse, et see kehtib tingimusel, et lamp põleb pidevalt ning seda ei lülitata järjest sisse ja välja.

Hõõglambi energiakulust suur osa läheb soojuseks, mis aga Eesti tingimustes ei lähe enamasti raisku, vaid kulub meie kliimat arvestades ära.

Siiski ei ole hõõglamp see vahend, millega oma kodu kütta, leidis Laaneste. Tema sõnul läheb elektri tootmisel väga palju energiat raisku nii elektrijaamades kui elektri ülekandel. Eesti Taastuvenergia Koja andmetel jääb elektrijaamadesse sisenevast sajast energiaühikust inimese koju jõudes alles vaid veerand.

Paljude kodude kütmiseks kasutatavate kaugküttevõrkude efektiivsus on aga 80 protsendi ringis, mistõttu kodude kütmiseks võiks Laaneste sõnul kasutada ikka selleks ettenähtud vahendeid ja mitte hõõglampe.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm aga lisas, et ka vägagi ökoteadlikud Skandinaavia riigid pole samuti küsinud endale erandit hõõglambi säilitamiseks, et ära kasutada selles tulenevat soojust.