Parts: Eesti vajadustele vastava vedela maagaasi terminali saaks 125 miljoni euro eest
Riigikogu liige Lembit Kaljuvee küsimusele LNG terminali kohta vastates lausus Parts, et Balti riikide ja Soome vajaduste jaoks mõeldud regionaalse terminali maksumuseks, mille mahud oleks 2,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, kujuneks ligikaudu 375 miljonit eurot.
"Vaatamata sellele, et regionaalne terminal oma mastaabi efektiga on kindlasti majanduslikult kasulikum, tuleb arvestada regionaalse terminali puhul ka märkimisväärsete investeeringutega riikidevahelistesse ühendustesse, sealhulgas siis Eesti–Soome ja juhul kui see projekt realiseerub, siis Eesti–Läti ja Läti–Leedu. Praegu me kalkuleerime Eesti–Läti vahelise infrastruktuuri investeeringuteks 37 miljonit eurot," rääkis Parts.
Kõik need numbrid on tema sõnul aga veel esialgsed, sest rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Pöyry Management Consulting tellitud uuring Eesti gaasituru arendamise teemadel valmib alles oktoobris.
Balticconnectori nimeline gaasitoru Eesti ja Soome vahele ei ole aga Partsi sõnul eriti kuhugi liikumas. "Vaatamata aeg-ajalt ilmuvatele teadetele pressis, ei ole ettevõtte poolt näha olnud tõsiselt võetavaid samme ühenduse arendamiseks," nentis Parts.
"Euroopa Komisjon on kinnitanud, et Balticconnectori näol on tegemist Euroopa mastaabis prioriteetse projektiga, mis võiks leida rahalist toetust Euroopa Liidu eelarvest. Soome ühendamine Balti riikidega kahekordistaks siinse regiooni gaasituru mahtu, millest võidaksid nii gaasi tarnijad kui tarbijad."
Soome on pigem võtnud suuna gaasi tarbimise vähendamisele, sest soomlased ehitavad endale uusi tuumajaamasid, mis nende arvates on pikaajaliselt mõistlikumad, mis ennekõike tarbib ära ka seal tekkiva sooja ja neil puudub selle tõttu igasugune motivatsioon gaasi osakaalu oma elektri- ja soojatootmises suurendada. Samuti pole soomlastel ka sellist tööstust, mis vajaks eraldi gaasi ja see ongi nende lähteseisukoht.
LNG terminali mõju Eesti tarbijatele seisneb Partsi sõnul eeskätt suurenevas varustuskindluses nii tehnilises plaanis kui ka majanduslikus mõttes, enne kõike tähendab see olemasoleva Gazpromi monopoli murdmist.
"Teine oluline aspekt on LNG terminali mõju Eesti maagaasi hinnale. On ka väidetud, et ainuüksi LNG terminali algatamise tõttu vähendas Gazprom Eestile ja Lätile maagaasi hindu. Seega on Eesti tarbija väikses osas LNG hinna efekti just kui juba kätte saanud. Arusaadavalt on seda väidet võimatu kontrollida," rääkis Parts.
"Me näeme, et juhul, kui see terminali investeering saab kunagi teoks, siis olukord võib meie tänastele gaasitarbijatele olla senisest palju soodsam, kui see täna on," rääkis Parts.
"Ja kui me teeksime sellise kunstliku arvutuse, et Eesti aastase gaasi tarbimise oleks võimalik rahuldada täna kehtiva Lääne-Euroopa gaasihinnaga, siis võidaksid meie gaasitarbijad suurusjärgus 20-30 miljonit eurot. See on see raha, mida tegelikult monopoolses seisus tegutsev Eestisse gaasi müüv ettevõte võtab rohkem meie gaasitarbijatelt võrrelduna Lääne-Euroopaga," lisas Parts.
