Loomakaitsjad on Saaremaa hundijahi vastu
"Saarlased, kas olete ikka kindlad, et hundid on lammaste murdmise taga?" küsivad loomakaitsjad pressile saadetud pöördumises.
Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul pole antud juhul tõsikindlalt tuvastatud, et Saaremaal toimunud lammaste murdmiste taga on hundid.
Ka pole tema sõnul selge asjaolu, kas kõikidel juhtumitel oli loomapidaja rakendanud oma loomade kaitseks metsloomade eeldatava ründe eest sobivaid ja kohaseid kaitseabinõusid.
Jahimeeste selle aasta märtsi loendusandmetel elab Saaremaal 2–3 hunti, mis ei anna vähimatki põhjust suurjahi korraldamiseks.
Liidu hinnangul on pahatihti koduloomadele korraldatud rünnete taga hoopis koerad ja ilma kindlate tõenditeta huntide hävitama asumine oleks lühinägelik ja vastutustundetu.
„Plaanitava suurjahiga võidakse hävitada kogu saarel olev hundipopulatsioon ja see on lubamatu," ütles Valner. "Praegustele ebapiisavatele uurimisandmetele toetudes võib Saaremaa lammaste murdmise taga olla täiesti vabalt ka hiljuti Suurbritannias invasiooni korraldanud lihasööjad lepatriinud või naabersaarelt kohale ujunud näljane hiidlane,“ rääkis Valner.
Ta lisas, et hunt on Eesti põlislooduse lahutamatu osa ning me peame tema säilimise üle meie metsades olema ainult uhked.
Hunt on looduskaitse all
Maailmas on hunt valdavalt looduskaitse all olev liik ja vastavalt Berni konventsiooni II lisale on ta range kaitse all. Samuti kaitsevad hunte Euroopa komisjoni elupaiga direktiivi II ja IV klausli lisasätted.
Vaatamata asjaolule, et Eestil on mõlema Euroopa õigusakti lisa suhtes erand, peaks huntide suhtes plaanitavate äärmuslike meetmete rakendamise vajadus olema tõsikindlalt tõestatud ning põhjendatud.
Näiteks on Euroopa Komisjon arvustanud teravalt Rootsi hundipoliitikat ning trahviähvardusel keelas Rootsi valitsus selleks talveks hundijahi. ELL peab võimalikuks, et samad arengud korduvad ka Eestis kui pelgalt emotsioonidest lähtuvalt asutakse hunte hävitama.
Loomapidaja peab ise vastutama
Loomakaitse Liit peab vajalikuks rõhutada, et loomapidaja kohustus on rakendada oma vara ja loomade kaitseks kõiki abinõusid eeldatavate kiskjate rünnakute vastu.
Kaitseabinõude rakendamata jätmisel ei ole õigust kiskjat surmata ega saada luba tema surmamiseks. Kui loomade piirdeaia seisukord ei taga piisavat kaitset loomadele, siis tuleks esmalt tähelepanu pöörata aedikute olukorrale ning vajadusel teostada parandus- ja renoveerimistöid.
Lisaks korralikule aedikule hoiab kiskjaid eemal ka karjuste ja valvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta ajamine või karjamaade vahetus.
