2000. aasta uuringu kohaselt pooldab mingit religiooni 29 protsenti Eesti elanikest. Ligi 14 protsenti neist olid luterlased ja umbes 13 protsenti õigeusklikud, kirjutab siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ajalehes The Guardian, vahendas ERR-i uudisteportaal.

2005. aasta eurobaromeetri küsitlus näitas aga, et vaid 16 protsenti Eesti rahvastikust usub jumalasse. Sellega langeb Eesti edetabeli lõppu. Samas usub üle poole elanikkonnast (54 protsenti) mingisse vaimu või elujõudu. Seega võib väita, et 70 protsenti Eesti elanikest on uskujad, vähemalt selle sõna mingis tähenduses. Seega võib Eesti kohta sobida professor Grace Davie' kirjeldus brittide religioossuse kohta: "uskumine ilma kuulumata".

Kirikud on pühapäeviti enamasti tühjad ja ükskõiksus religiooni suhtes on laialt levinud. Ringvee sõnul on mitte-eestlased märkimisväärselt usklikumad ning see paistab eriti hästi silma noorte seas. Uuringud näitavad, et noored eestlased on üldiselt võõrdunud igasugusest religioonist.