“Eks see ikka tore üllatus oli, sest varem pole sellist asja olnud,” lausus Neeme Rand
. “Tegu on teeäärse taluhooviga, mis ümbritsetud sirelitest. Ja siis märkasime, et suur punt nii valgeid kui ka siniseid sireleid on õitsema läinud. Ma ei oska öelda, kas samadel okstel olevad õied juba kevadel ka õitsesid, aga huvitav looduse vingerpuss on see küll.”

Mis põhjusel võisid sirelid nii hilja õitsema hakata, Neeme Rand öelda ei osanud. “Ei tea, luuletama kah ei hakka,” sõnas ta.

Botaanik Mari Reitalu sõnas, et ikka juhtub, et loodus ajab aastaajad sassi ja nii võivad mõned taimed soodsa kliima korral ka sügisel õitsele puhkeda.

“Ega see muidugi igapäevane asi ole, kuid seda on aeg-ajalt ikka juhtunud,” lausus Mari Reitalu. “Enamasti räägitakse taoliste juhtumite puhul õunapuudest, mis on sügisel õitsema hakanud. Olen kuulnud ka näsiniinest, samuti maasikataimedest.”

Mari Reitalu hinnangul pole taimede hilise õitsemise taga mitte soe suvi, vaid soe september.
“Pigem on ikka põhjus selles, et sügis pidevalt soojalt jätkub,” sõnas ta. “Loodus käitub tänavu üldse pisut teistmoodi. Näiteks luuderohu õiepungad tulid välja juba augusti lõpus. Muidu õitseb luuderohi alles oktoobris.”

Ka Nasval puhkes mõni aeg tagasi osa õunapuust taas õitsele, kuid tuul ja jahedad ööd kukutasid kümmekond õit maha.