Tööandjad: töötukassa ei tohi oma raha välja laenata

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja ning ka töötukassa nõukogusse kuuluv Tarmo Kriis saatis avaliku vastuse tänases Päevalehes ilmunud loole Tühi sõda töötu- ja haigekassa reservide pärast.

1. Artiklis on toodud väide: „Asja tuuma süvenedes on selgesti näha, kuidas vastuseisjad on vastu millelegi, millest nad täpselt aru ei saa. Näiteks sedastas tööandjate keskliitu juhtiv Kriis, kes on ühtlasi töötukassa nõukogu liige, rahandusminister Jürgen Ligile eraldi saadetud kirjas muu hulgas: „[Plaani elluviimise puhul] tekib küsimus, kuidas on töötukassa nõukogul edaspidi võimalik täita ülesannet kontrollida töötukassa rahaliste vahendite otstarbekat kasutamist.”

Artikli autor ei ole sellise hinnangu andmisel minu tegevusele võtnud arvesse Eesti Töötukassa juhtimise ja tegutsemise aluspõhimõtteid, millest iga töötukassa nõukogu liige on kohustatud lähtuma. Eesti töötukassa on seaduse alusel tegutsev kindlustusorganisatsioon, millel on seadusest tulenevad selged õigused ja kohustused.

Töötukassa peamiseks kohustuseks on maksta töötuskindlustushüvitisi. Selleks on töötukassa nõukogul kohustus tagada, et töötukassa käsutuses oleksid piisavad rahalised vahendid (reservid). Sellest tulenevalt on töötukassa nõukogule antud seaduse alusel õigus kehtestada (valitsuse nõusolekul) vajalikud töötuskindlustusmaksete suurused ning tagada, et vara väärtus ei kahaneks ehk õigus investeerida ning saada sellest tulu.

Töötukassa vara ei tohi seadusest tulenevalt kasutada ühekski muuks otstarbeks; muuhulgas ei tohi töötukassa anda laenu. Töötukassa varad (va riskireserv, mida haldab riigikassa) ei ole ega saagi olla ühegi teise juriidilise isiku käsutuses. Töötukassa varad on töötukassa tegevusest lahutamatud; ilma otsese kontrollita nende üle ei ole töötukassa tegutsemine iseseisva kindlustusorganisatsioonina mõeldav. Kui töötukassa varad konsolideeritakse riigieelarvesse, siis kaotab töötukassa võimaluse käsutada igal ajahetkel oma vara. Seega tuleks töötukassa varade konsolideerimisel riigieelarvesse muuta töötukassa tegutsemise aluspõhimõtteid st. see tuleks riigistada ning selle tegevus sellest tulenevalt ümber korraldada.

2. Artiklis on toodud väide: “Paraku ei saa ajalooliselt kuidagi tõendada, et töötukassa nõukogu oleks reservi otstarbekat kasutamist seni väga usinalt kontrollinud. Riigi likviidsusreservi, millega loodetakse töötukassa vahendeid liituvat, ajalooline intressitulukus on olnud kordi suurem töötukassa paigutuste tulukusest.”

Ülaltoodud väide ei arvesta asjaolu, et töötukassa investeerimisportfelli tootluse võrdlemine näiteks pensionifondide või riigi likviidsusreservide investeeringute tootlustega pole alati asjakohane, sest kõigil neil on erinevad investeerimispõhimõtted. Töötukassa varade tootlus ei ole ühelgi tegutsemisaastal olnud negatiivne ning alates 2003. aastast, millal töötukassa alustas varade investeerimisega, on töötukassa teeninud oma varade investeerimiselt kokku umbes 250 miljonit krooni.

2010. aastal teeniti investeeringutelt 50,6 miljonit krooni, käesoleva aasta esimese poolaasta jooksul teeniti investeeringutelt tulu kokku 1,53 miljonit eurot (24 miljonit krooni). Töötukassa nõukogu jälgib pidevalt varahaldurite tegevust töötukassa varade investeerimisel ning on vajadusel ka sekkunud. Näiteks 2009. aastal võeti täiendavaks portfellihalduriks Evli, kelle haldamisel olevate varade tootlus oli 2009. aastal 6,22 protsenti ning 2010. aastal 2,53 protsenti (mõlemal võrdlusalusel aastal kõrgem, kui riigikassa hallata oleval riskireservi investeeringute tootlikkus).

3. Artiklis on toodud väide: “Kuuldavasti on olemas hinnanguid, et juhul kui terve töötukassa reserv tahetaks praegu sularahaks teha, võiks sealsete rahapaigutuste realiseerimine võtta mitu kuud.”

Nimetatud väide ei vasta tõele, kuna töötukassa raha on paigutatud kõrge likviidsusega võlakirjadesse. Ühegi võlakirja realiseerimiseks ei kulu üle kolme pangapäeva.