Täna kell 12 algas EELK Hageri kirikus kontsert-jumalateenistus, kus peapiiskop taaspühitses kiriku 160-aastase oreli, mille restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 krooni, teatas Kohila vallavalitsus.

Vallavalitsuse teatel tehti oreli restaureerimisel perfektne töö, orelit restaureeris kolm aastat Kentsi orelitöökoda, projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist. Uuendatud orelil musitseerisid Mai Mänd, Kristel Aer ja Göran Grahn.

Sihtasutuse Hageri Lambertuse kirik juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõukäiva ettevõtmisena, kuid tänu heldetele annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja mitmele heategevusmüügile on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.


„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki eesti oreliloost,“ ütles restaureerimise eestvedaja Juhan Põld.

Annetajatele sümboolne orelivile

Kõiki annetajaid Põld nimetada ei tea, kuna paljud annetasid korjanduskarpi anonüümselt. Nimelisi annetajaid on 130, neist heldemad on olnud Kohila vallavalitsus, Eesti kultuurkapital, sõpruskogudused Keuruu, Nilsiä ja Sääksmäe Soomest ja Kohilast pärit ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kelle annetused on olnud suuremad kui 1600 eurot.

Lisaks veel pool tosinat neid, kes annetasid vähemalt 320 eurot. Suuremad annetajad said heateoga endale sümboolse orelivile ning annetaja nimi saab olema autahvlil oreli kõrval.

„Kõik annetused, ka kõige väiksemgi, mis võis olla kas või abikäsi meistritubades, on olnud õnnistuseks kogu suure projekti õnnestumisele,“ sõnas Põld. „Täname kõiki annetajaid kogu südamest.“

Hageri kiriku oreli algvariandi autor on Carl Tanton, kes pilli 1851. aastal valmis tegi. Tänase kiriku oreli muinsuskaitseline- ja kultuuriväärtus seisneb algselt säilinud Tantoni registrites ning 1902. aastal Gustav Terkmanni poolt teisele manuaal-klaviatuurile lisatud pneumaatilises registritraktuuris, mistõttu on Hageri orel üks varasemaid oreli moderniseerimise näiteid, kuidas saavutada jätkuvat helitugevuse lisamist.

Tänu oma algupärasele seisukorrale on Hageri kiriku orel oluline osa ajaloolisest orelipärandist Eestis ja kogu Euroopas.

Esimesed gobeläänid sarjast „Sanctus“

Koos oreliga pühitseti tekstiilikunstnik Ehalill Halliste loodud kolm esimest vaipa mahukast, 15 gobeläänist koosnevast liturgiliste kirikuvaipade sarjast „Sanctus“.

Esimesed kolm vaipa on rohelise põhitooniga (roheline tähistab kristlikus sümboolikas elu ja lootust) ning kujutavad lillepärgade sisse põimitud ajatuid kristlusega seotud sümboleid. Gobeläänide sari valmib missioonitööna ja peaks põimitud saama 2013. aastaks.

Hageri Lambertuse kiriku õpetaja Jüri Vallsalu sõnul on valmistöö veel ilusam kui kavandid. „Need on tähenduslikud ja värviküllased, aga mitte magusad,“ iseloomustas kirikuõpetaja Eesti ühe tunnustatuima tekstiilikunstniku küpset stiili.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid