Erkki Bahovski: Wikileaksi-sarnaseid lekkeid tuleb veel
Tehnika muutub ning kuigi muutuse suunda on raske ennustada, jääb alati ka inimliku eksituse osa, näiteks meili saatmine konkreetse isiku asemel üldmeilile või sotsiaalmeediasse kogemata tundliku info paiskamine, rääkis Bahovski Delfile.
Samas võime me praegu juba teatud perspektiivilt vaadates öelda, et Wikileaksi paljastused muutsid maailma vähem, kui Wikileaksi meeskond ise kuulutas. "Riigid ja valitsused on alles, selle erandiga, mis oli Tuneesias," lausus Bahovski Tuneesiast alanud Araabia riikide mässulainele viidates. Ent ka Tuneesia kohta ütlevad ühed, et mässu ajendiks oli Wikileaks, ent teised, et selleks oli ühe tänavakaubitseja enesepõletamine, lisas Bahovski.
Samuti ei muutnud Wikileaksi paljastused suurt midagi Eesti poliitikas. Wikileaksi dokumentide tegelased nagu president Toomas Hendrik Ilves valiti presidendiks tagasi rekordilise 73 häälega juba riigikogus, samas kukkusid riigikogust välja kaks erakonda, mille tegevust Wikileaksi dokumendid eriti ei valgustanud.
Küll kartis Bahovski, et taoline leke võib kaasa tuua ameeriklastega suhelnud ja neile infot jaganud inimeste represseerimise, seda eriti diktatuuririikides. Diplomaadid jätkavad ka edaspidi avameelsete aruannete kirjutamist, sest see on nende töö, ent diplomaatidega suhtlevad inimesed võivad ettevaatlikumaks muutuda.
