Tervise arengu instituut: näljas laste uudise refereeringud on liialdatud
Tervise arengu instituut teatas selgituseks, et ei ole kunagi uurinud õpilaste näljaprobleemi. "Uuring, kust see küsimus pärineb, on 2009/2010. õppeaastal läbi viidud rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, kus osales 40 riiki," selgitas uuringu eestipoolne koordinaator Katrin Aasvee.
"Erinevate tervisekäitumist ja lapse tausta puudutavate küsimuste kõrval oli uuringus ka küsimus "Mõned lapsed lähevad kooli või magama tühja kõhuga, sest neil ei ole kodus piisavalt süüa. Kui sageli juhtub seda Sinuga?" ning lastele anti vastamiseks neli vastusevarianti: "alati", "sageli", "mõnikord", "mitte kunagi"."
Uuringus osalenud 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vastas 84,3 protsenti "mitte kunagi", 13,4 protsenti "mõnikord", 1,5 protsenti "sageli" ja 0,7 protsenti "alati". "Selle alusel ei saa me öelda, kui palju on meil lapsi, kes on otseselt näljas. "Mõnikord" tähendab, et see võis juhtuda ka vaid korra-kaks, kuid miks see juhtus, sellele uuring vastust ei anna," lausus Aasvee. "Tähendust võivad omada vastusevariandid "sageli" ja "alati", nii oli vastanud meie poolt küsitletud 4224 õpilastest 92."
Subjektiivsed vastused
Katrin Aasvee ütles reedel Delfile, et viimase, 2010. aasta uuringu puhul oli õhtul tühja kõhuga magama minemine varasemast enam seotud pere majandusliku seisuga.
Täna lisas ta refereerijatele selgituseks, et eelmise, 2005/2006 aasta uuringuga võrreldes kasvas küll ka laste hulk, kes vastasid "mõnikord", "sageli" ja "alati" (11,1%-lt 15,7%-le), kuid 2001/2002 uuringu järgi oli selliste laste arv veelgi suurem (18,8%).
"Laste antavad vastused on subjektiivsed ning ei ole alati seotud vaesusega. Mittesöömise põhjuseks võib olla soov kaalu langetada, keerulised peresuhted kuni võimaluseni, et laps ei viitsinud süüa. Sellest tingituna ei esitata rahvusvahelises raportis selle küsimuse puhul ka võrdlust riikide kaupa," selgitas uuringu koordinaator Katrin Aasvee. "Aga arvestades, et küsitlus toimus kriisiaastail, on saadav info sotsiaalse ebavõrdsuse uurimiseks oluline ja see küsimus vajaks edaspidi põhjalikumat uurimist."
