"Lapse eest hoolitsemine ei ole Eesti hegemoonilise maskuliinsuse osa, mehed ei tunneta, et neilt oodataks suuremat osalust lapsehoolduses ning kardavad sellise ebatüüpilise valiku tagajärgi," leidis Praxise analüütik Marre Karu oma doktoritöös „Lapsehoolduspuhkusel isad Eestis".

Statistika näitab, et Eestis on vaid ligikaudu viis protsenti vanemahüvitise saajatest mehed. Karu märgib oma uurimuses, et meeste hulk, kes seda võimalust kasutavad, on küll märkimisväärselt tõusnud võrreldes 2004-2007 perioodiga, kuid siiski on see osakaal väike ja naised on need, kelle kanda on topeltkoormus nii tööl kui kodus lapsi hoides.

"Seega liigub Eesti suhteliselt aeglaselt kahe leivateenija ja kahe hoolitseja peremudelini, mida Põhjamaades väärtustatakse ja mille poole püüeldakse," järeldas Karu.

"Osalt on see seetõttu, et isade rolli laste kasvatamisel ei ole Eestis tähtsustatud," põhjendas Karu. "Mehed said õiguse lapsehoolduspuhkusele alles siis kui lõppes nõukogude aeg."

Karu meenutas, et algselt loodi ju ka vanemahüvitis nii, et mehed said seda alles siis, kui laps sai kuue kuuseks. Nüüdseks on riiklikul tasandil ikkagi meestele võrdsed õigused vanemahüvitisele antud ja see on ka üks põhjus, miks lapsepuhkusel meeste arv tõusnud on.

Milline on hea lapsevanem ja isa?

"Üheks huvitavaimaks järelduseks, milleni doktoritöö viis, oli see, et meeste valmidus lapsepuhkusele jääda sõltub osalt sellest, milline on nende arusaam sellest, milline on hea lapsevanem ja isa," ütles Karu. 

Oma tööd tutvustades rääkis Karu, et ettekujutus "heast vanemast" on inimestel erinev.

Projektijuht

"Üks osa mehi näeb lapsevanemat kui "projektijuhti", kes tegutseb nö projekti eduka lõpuleviimise nimel - arendab ja kasvatab, et lõpuks saaks lapsest edukas ja toimetulev inimene," selgitas ta. "Need isad kardavad teha vigu, sest kardavad, et see rikub ära lapse edu ja elu tulevikus. Nad ühtlasi arvavad ka, et emad teavad paremini, kuidas lapsi kasvatada, mistõttu peaks see ülesanne neile jääma. Usutakse, et naistel on mingi loomulik anne ja looduse poolt antud instinktid."

Kaaslane

Teised isad peavad enda rolliks ennekõike kaaslaseks olemist - Karu määratluses on nende eesmärgiks tagada lapse heaolu praegu.

"Nad jälgivad last, rahuldavad tema igapäevaseid jooksvaid vajadusi, õpivad üksteist vastastikku tundma ning vahendavad maailma lapsele," kirjeldas Karu teist isatüüpi. "Need isad olid lapsepuhkuse ja lapse kasvatamise suhtes palju rahulikumad, nad ei kartnud teha vigu ning leidsid, et mehed ja naised tulevad mõlemad lapse eest hoolitsemisega toime."

Seda, kui laialt üks või teine arusaam laste kasvatamisest Eestis levinud on, kahjuks ei ole teada. Üks varasemalt psühholoogide Tulviste ja Ahtoneni poolt läbiviidud uuring näitas küll, et Eestis väärtustavad lapsevanemad lapse kasvatamisel just lapse tarkust ja saavutusi.

Lapsehoolduspuhkus ja see kui paljud mehed seda kasutavad, on tegelikult laiem küsimus töö-ja pereelu ühitamise ning võrdsete võimaluste kohta. Eesti ühiskonnas ei ole veel teadvustatud seda, et ka meestel on õigus nii töö- kui ka pereelule ning et ka mehed väärtustavad aega lastega.

Põhjamaade mudel

Põhjamaades on juba aastakümneid tegeletud süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse temaatika teadvustamisega ühiskonnas, on erinevaid meetmeid, millega püütakse meeste ja naiste vahelist võrdsust tagada.

"Meil on nüüdseks meeste lapsepuhkusele jäämiseks tegelikult loodud väga head tingimused - meil on kaua kestev ja hästi kompenseeritud vanemahüvitis," hindas Karu. "Mehed ei kaota midagi oma sissetulekust, kui jäävad lapsepuhkusele. Küll aga kardetakse kaotada midagi näiteks tööl - uuring näitas, et on juhtumeid, kus mees jääb tööst ilma, kui jääb lapsepuhkusele, ka kardetakse et see mõjub halvasti karjäärile või et kolleegid ja ettevõte kannatavad."

Karu uuring näitas, et mehed tunnevad, et neid on tööl vaja, nad on seal asendamatud. Kodus nad ennast asendamatutena ei tunne.

Et meeste rolli peres rohkem väärtustada, on Põhjamaad lisaks tavapärasele lapsepuhkusele loonud lapsehoolduspuhkuse, mis on mõeldud ainult isadele (nö isakuud). See saadab ka tööandjale sõnumi - isad võivad jääda lapsega koju, neil on see õigus. See on riigi tugi isadele, kes tegelikult sooviksid rohkem oma pere ja lapsega aega koos veeta.

Kas lapsepuhkusele jäämine on mehelik?

Ka tuntakse, et lapsepuhkusele jäämist ei peeta mehelikuks, kardetakse teiste hukkamõistu. "Samas need mehed, kes olid lapsega koju jäänud, ei saanud halvakspanu osaliseks," tõi Karu välja vahe eelarvamuse ja tegelikkuse vahel. "Pigem olid ümbritsevad inimesed positiivselt üllatunud."

Tegelikult näitab see ju julgust ja väga tõsist mehisust, kui julgetakse teha midagi sellist, mida ühiskonnas veel ei mõisteta ja mida vähesed kaaslased ümberringi teevad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid