VIDEO: Minister Aaviksoo ei näe põhjust tuua vägisi kooli rohkem meesõpetajaid

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul ei ole põhjust halvustavalt suhtuda vanemaealistesse naisõpetajatesse, kes on Eesti koolides täna ülekaalus, ega ka tuua koolidesse vägisi rohkem meesõpetajaid, kes moodustavad vaid 14 protsenti üldhariduskoolide õpetajatest.

“Ega lapsed õpetamata ei jää ja küll need noored ka kooli lähevad, sest õpetajaamet on kõikides riikides olnud stabiilse sissetuleku allikas,” ütles minister Delfile. “Usun, et taasapisi muutub meie ühiskond tasakaalukamaks ka selles mõttes, et osatakse hinnata kõikide erialade inimesi.”

Minister leiab, et vanemaealised naisõpetajad on väga pikka aega teinud head tööd ja neid välja puksida ei ole mõtet. Ta meenutas, et noorte kooli viimiseks on riik käivitanud terve rea meetmeid ja nimetas “Noore õpetaja stardiraha” ning programmi “Noored kooli”.

Aaviksoo avaldas lootust, et Tallinna Ülikool pöördub tagasi oma juurte juurde ja pöörab rohkem tähelepanu õpetajate ettevalmistamisele selle asemel, et toota erinevate populaarsete erialade sotsiaalteadlasi.

Minister tunnistas, et Tartu Ülikool muutis haridusteaduskonna pedagoogikumiks, kuid usub, et sellele vaatamata jätkab ülikool õpetajate ettevalmistust.

Aaviksoo loodab, et ühiskonna stabiliseerudes lahenevad ka soolised lõhed, mis on erinevatel erialadel. Ta märkis, et samasugune sooline lõhe nagu õpetajaametis, on ka mitmel teisel erialal ning vägisi seda muutma minna ei ole ministri sõnul põhjendatud.

Statistikaameti andmetel oli eelmisel õppeaastal Eesti üldhariduskoolides tööl 14 394 õpetajat, kellest vaid 14 protsenti olid meesõpetajad.

Eurostati andmetel on kõikides Euroopa riikides, välja arvatud Türgis, naisõpetajate osatähtsus üldhariduskoolides üle 60 protsendi. Balti riikides ja Bulgaarias isegi üle 80 protsendi.

Eestis on kõige rohkem 40-49-aastaseid õpetajaid. Nooremate õpetajate osatähtsus aga väheneb pidevalt.