„Ootan presidendilt sõbralikkust ja empaatiavõimelisust. Tema jutt kodanikuühiskonnast näitab, et ta tahab inimestele mõelda,“ ütles Berg Delfile. „Miks mitte võiks president ka rohkem naeratada ja nalja visata. Lennart Meri tegi seda ja rahvas meenutab seda siiani.“

Berg leidis, et kui on olemas ametikoht, mis võimaldab teist ametiaega, siis enamasti on esimene ametiaeg sisseelamiseks ja alles teine ametiaeg näitab täpsemini, kellega on tegemist. Pealegi saab siis poolelijäänud algatusi edukalt lõpule viia.

„Tundub, et oma presidendiaja alguses oli tal üsna harjumatu ja keerulinegi, aga ta kohanes ja see, et talle anti võimalus jätkata, on hea,“ kõneles kirjanik. „Kui on teine valimisperiood, siis tavaliselt sel perioodil teeb inimene rohkem tööd, sest tunneb seda, on vabam ja julgem. See on ju inimlik. Ja kogemused on suuremad.“

Rohkem empaatiat

Kuna Eesti riigi seisukohalt on presidendil esindusfunktsioon, siis Bergi hinnangul täidab Ilves seda hästi. „Kui ta täidab ka kodanikuühiskonna ja rahva ühendaja rolli ja vaatab rohkem inimese poole, siis peaks ju kõik korras olema,“ kõneles ta. „Inimestega on vaja suhelda ja inimesed ära kuulata. Kui nii kõrgel positsioonil olev inimene nagu president rahva ära kuulab, annab see inimestele tuge.“

Berg lisas, et ta ootab president Ilveselt edaspidi veel rohkem empaatiat kui ta seni on üles näidanud. Kirjaniku sõnul ei pea seejuures kartma populismi, sest inimestega hästi ja vahetult suhtlemine seda kindlasti pole. „Populism või see, mida populismiks nimetatakse, võib ka positiivne olla, lihtsalt siiras huvi ja kaasaelamine, mis äratab inimestes häid emotsioone. Ja kas see on siis halb?“ lausus ta.

Eraldi küsimus on kirjaniku sõnul see, kuidas tulevikus presidendivalimisi korraldada, et inimesed saaksid rohkem kaasa rääkida. Ta prognoosis, et järgmiste valimiste eel on kandidaate rohkem ja valimiseelne periood tuleb palju põnevam. „Inimesed oleks tahtnud emotsionaalsemalt kaasa elada, oma sõna sekka öelda, selle võimaluse vähesus häiris,“ nentis Berg.