Septembrist muutub kriminaalmenetlus usaldusväärsemaks ja kiiremaks
Justiitsminister Kristen Michali sõnul oli muudatuste eesmärgiks eelkõige kohtumenetluse kiirendamine ja parem põhiõiguste kaitse, samuti peaks tulevikus vähenema riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.
„Tänu muudatustele muutub kriminaalmenetlus kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja kiiremaks. Väheneb bürokraatia, suureneb õigusselgus ning sellest tulenevalt ka kriminaalmenetluse usaldusväärsus,“ ütles Michal.
Üheks kohtumenetlust kiirendava muudatuse näiteks tõi minister senisest laiemad videokonverentsi kasutamise võimalused istungil, samuti nähakse pooltele ette võimalus esitada kohtumenetluse kiirendamise taotlus, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul.
Elukohast lahkumise keeld tähtajaliseks
„Oluline on ka see, et edaspidi tõhustub kontroll isikute põhiõigusi piiravate menetlustoimingute üle, nagu näiteks läbiotsimine või isikule elukohast lahkumise keelu kohaldamine,“ sõnas minister.
„Edaspidi annab läbiotsimiseks loa eeluurimiskohtunik, seni toimus see prokuratuuri määruse alusel. Prokuratuuri määruse alusel saab alates 1. septembrist läbi otsida vaid kahtlustatava kasutuses olnud kohta või sõidukit või kuriteo toimepanemise kohta. Samuti muutub tähtajaliseks elukohast lahkumise keeld,“ rääkis Michal.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri selgitas, et üheks muudatuste tegemise põhjuseks oli muuhulgas 2004. aastal jõustunud uue kriminaalmenetluse seadustiku rakendamisel ilmnenud kitsaskohtade likvideerimine.
Juhtunu „unustamine“ raskemaks
„Täna on näiteks olukord selline, et kui varem põhjaliku tunnistuse andnud isik „unustab“ istungil äkki kõik sündmusega seonduva või hoiab hirmust mõne kohtualuse ees menetlusest kõrvale, siis kohtul ei ole võimalik tema varasemaid tunnistusi arvesse võtta. Edaspidi on aga võimalus deponeerida kohtuniku juures tunnistaja ütlused juba kohtueelse menetluse ajal ning arvestada neid siis hiljem tõendina ka kohtus,“ ütles Siitam-Nyiri.
Lisaks tagatakse muudatustega varasemast paremini isikute õiguste kaitse. „Tulevikus on näiteks teatud juhtudel võimalik jätta kohtusse kutsumata alaealisi ning kasutada tõendina nende uurimise ajal antud ja videosse võetud ütlusi. Eriti oluline on selline võimalus just vägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega seotud juhtumite puhul ning siis, kui laps on vaimupuudega või psüühikahäiretega,“ selgitas asekantsler.
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamisel osalesid kõik kohtunikud, advokaadid ja prokurörid, kes ministeeriumile oma märkused ja ettepanekud saatsid ning nõupidamistel osalesid. Eelnõu koostamist nõustavasse töögruppi kuulusid prokuratuuri, Eesti advokatuuri, Tartu ülikooli, riigikohtu ning kohtute esindajad.
