Lihtsal põhjusel. Täpselt niipalju terviklikke lauseid on üks või teine suutnud lõpuni öelda. Ilvese laused, tõsi, on spordi seisukohalt pisut pikad, Tarand on sprinterina parem.

Samas ajab Indrek puhuti jama, vehib kääridega ja segab aeglasemat kaaskodanikku. Jamaks tituleeriks ta ka ise kusagil kokkusaamisel sõpradega mõne asja, mida otse-eetris teha ei saa, kuna talumeestele ei meeldi: näiteks süüdistus, justkui otsustaks presidendivaliku üle mõni "tagatuba". Ammu olen igatsenud seda tagatuba näha, ja tean kindlasti, et Indrek mulle seda näidata ei oska. Esiteks seda pole ja kui kusagil on, siis meile ei näidata. Ei näidata Ilvesele ka.

Lähen keedan kolmanda tassi teed.

Üldiselt peab nentima, et ennustuste kohaselt ei räägita tõesti programmist. Seda, kuidas üks või teine presidendi funktsiooni näeb, ma teada saanud veel pole.

Alati aga on mõistlik kuulata Indreku mälestusi Andrus Ansipist, kes on nõukasüsteemis jalgu pidi julgeolekus paterdanud. Ning teisalt olen nõus Ilvesega, kes järjekindlalt ei nimeta Savisaare rahakerjamist Vene julgeolekult mingiks "idaraha skandaaliks", vaid nii nagu see on: Vene julgeolekule võimaluse andmine sekkuda Eesti asjadesse.

Antud hetkel ei muud, katsume edasi vaadata.