Ajakirjandusvabadus on maailmas vähenenud

Sellal kui maailma tähelepanu on koondunud Iraagi ja Afganistani sõjareportaažidele, on mitmed valitsused ajakirjandusvabadust tugevasti kärpinud, näitavad laupäevase ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päeva eel avaldatud andmed.

Eriti on pressivabadust on piiratud Kuubas, Vietnamis, Venemaal ja Ukrainas, selgub ülevaadetest.

Kõige hullem koht, kus ajakirjanik olla, on Iraak, teatab New Yorgis baseeruv Ajakirjanike Kaitse Komitee. Järgmistel kohtadel komitee kümnekohalises pingereas on Afganistan, Tšetšeenia, Läänekallas ja Gaza sektor, Eritrea, Togo, Kolumbia ja Valgevene.

Suurte sõnavabaduse rikkujatena tõstis rühmitus esile Kuuba ja Vietnami valitsust. Kuuba sai sarjata märtsis toimunud “jõhkra haarangu” eest, mille tulemusel sattus trellide taha 28 ajakirjanikku, kellest osa sai 27 aasta pikkused vanglakaristused.

“Vietnami sõltumatud ajakirjanikud, kes julgesid trükisõnas või internetis Kommunistlikku Parteid kritiseerida, sattusid tagakiusamiste ohvriks, pandi järelevalve alla või saadeti vangi,” öeldakse CPJ-i aruandes, mille leiab ka internetis aadressil http://www.cpj.org.

Iraak tõusis pressivaenulike riikide etteotsa seoses äsjalõppenud sõjaga, kus hukkus 13 ajakirjanikku.

Samuti New Yorgis asuva organisatsiooni Freedom House uurimuse järgi kannatas sõnavabadus läinud aastal suuri tagasilööke Venemaal, Ukrainas ja Venezuelas, “poliitiliste ja relvakonfliktide tõttu ning valitsuse piirangute suurenemisel sõltumatutele meediakanalitele”.

Uurimuses hinnati 193 riigi meediavabadust kolmes kategoorias — vaba, osaliselt vaba ja mittevaba, ning paigutas 78 riiki (, kus elab 20 protsenti maailma elanikkonnast) vabade kategooriasse, 47 riiki (38 protsenti maailma elanikkonnast) osaliselt vabade ning 68 riiki (42 protsenti maailma elanikkonnast) meediavabaduse puudumise kategooriasse.

Selle uurimuse täielikud andmed leiab aadressil http://www.freedomhouse.org.

Ajakirjandusvabadus vähenes 2002. aastal oluliselt, ütles Freedom House’i tegevdirektor Jennifer Windsor.

“Eriti teeb muret see, et mõnedes nimeliselt demokraatlikes riikides pole elujõulist sõltumatut meediat, sest valitsus sekkub jõuliselt ajakirjanduse tegevusse,” märkis ta.